Hatutan.com, (13 Marsu 2024), Díli—Governu liuhosi reuniaun ordináriu Konsellu Ministru (KM), aprova ona projetu konstrusaun bá irrigasaun Uatuwa-Modobuti, iha Munisípiu Baucau no irrigasaun Irabere, iha Suku Irabin de Baixo, iha Munisípiu Viqueque.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2022/03/Natar-Sare1-300x168.jpeg)
Mota Estraga Irrigasaun ne’ebé kanaliza bee ba natar hektares 75 iha aldeia Raimate Suku Asulau-Sare, Postu Administrativu Hatulia, Munisipiu Ermera, (29/01/2022). Foto/Hatutan.com.
Projetu ida-ne’e, aprezenta hosi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, durante partisipa iha reuniaun ordináriu konsellu ministru nian, Kuarta 13 marsu, iha Palásiu Governu, Díli.
Lee Mós: Tinan ne’e, MAPPF Hahú Hadi’a Irrigasaun Sira Hodi Hasa’e Produsaun Hare iha Rai-laran
“Konsellu Ministru delibera hodi autoriza halo despeza relasiona ho kontratu konstrusaun projetu irrigasaun Uatuwa-Modobuti, iha Munisípiu Baucau, ho valór millaun $26,57 no kontratu bá konstrusaun projetu irrigasaun Irabere iha Suku Irabin de baixo, iha Munisípiu Viqueque ho valór millaun $11,96,” Hatutan.com sita komunikadu.
Konsellu Ministru mós aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Fancisco da Costa Monteiro, kona-bá Klasifikasaun no Komersializasaun minerais estratéjikus.
Diploma ida-ne’e halo klasifikasaun minerál ne’ebé konsidera estratéjikus no estabelese regras ne’ebé bele aplika ba partisipasaun Estadu hodi hala’o ninia direitu mineirus no ba ninia komersializasaun.
Minerál sira ne’e klasifikadu hanesan estratéjiku bazeia ba kritériu ekonómiku, seguransa enerjétika no ekilíbriu ba balansa komersiál, perigozidade, raridade (falta rekursus), defeza no seguransa, no/ka apoiu ba kreximentu indústria transformadóra doméstika, liu-liu iha setór agrikultura, abitasaun no infraestruturas, aumenta regra espesiál sira ne’ebé bele aplika ba partisipasaun Estadu hodi hala’o ninia direitu minerál no komersializasaun ba minerál estratéjiku sira, tuir kódigu Mineiru nian.
Ministru Petróleu no Rekursus Minerais aprezenta mós projetu Rezolusaun Governu nian kona-bá interese partisipativu TIMOR GAP, EP iha Kontratu Partilla Produsaun PSC TL-OT-17-08 no PSC TL-OT-17-09, ne’ebé hetan ona aprovasaun.
Tanba interese públiku atu asegura no aselera produsaun rekursus petrolíferus ho dalan atu hetan fontes alternativas bá finansiamentu Fundu Petrolíferu, ho Rezolusaun ida-ne’e, Governu aprova proposta ne’ebé aprezenta hosi Timor Gap hodi rezolve impase komersiál entre Timor Gap no Timor Resources, kona-ba áreas kontratu Partilla Produsaun ne’e no autoriza Timor Gap no ninia subsidiáriu sira atu asina dokumentasaun komersiál hotu-hotu ka ho natureza seluk, ne’ebé presiza ba implementasaun proposta refere.
Kona-bá CPLP
Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no hahú sorumutuk ho aprezentasaun ida hosi Sekretáriu Ezekutivu Komunidade País Língua Portugeza (CPLP-sigla iha dalen portugés), Zacarias da Costa, kona-ba potensialidade CPLP ba Timor-Leste.
Sekretáriu Ezekutivu CPLP, durante ninia intervensaun, ko’alia kona-ba istória fundasaun CPLP no entrada Timor-Leste nian hanesan membru. Tuir mai ko’alia kona-bá misaun, Prinsípius fundamentais no estrutura orgánika ne’ebé kompoin CPLP. Nia destaka mós espasus integrasaun ekonómika rejionál nian ne’ebé abranje Estadu-Membrus organizasaun no mensiona instrumentu operasionál sira ne’ebé utiliza iha ámbitu CPLP.
Hafoin tinan 23 adezaun ba CPLP, Zacarias da Costa fó énfaze katak Timor-Leste utiliza ona ho limitada rekursu disponivel sira iha komunidade ne’e, no afirma katak CPLP bele hasa’e kapasidade intervensaun internasionál Timor-Leste nian, bele liuhosi diplomasia polítika, nune’e mós promove kooperasaun ekonómika no emprezariál, la’ós de’it entre Estadu-Membru sira, maibé mós iha mekanizmus integrasaun ekonomia rejionál nian.
Ho hanoin ida-ne’e, Sekretáriu Ezekutivu CPLP hateten presiza reforsu signifikativu ida ne’ebé komplementár, iha planu polítiku no finanseiru, hodi permite Timor-Leste esplora ninia potensiál hanesan membru iha CPLP.
Ratifika Adezaun bá Konvensaun
Konsellu Ministrus aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba ratifikasaun, adezaun ba Konvensaun hodi hetan Solusaun Pasífika bá Konflitus Internasionais, ne’ebé konklui ona iha Haia, iha loron 18 fulan-outubru tinan 1907.
Konvensaun ne’e, ne’ebé ninia inísiu harii iha loron 29 fulan-jullu tinan 1899 no tuir mai revee iha tinan 1907, hanesan tratadu internasionál ida ho intensaun atu estabelese diretrís no mekanizmus ba rezolusaun disputa entre País sira ho forma pasífika, ho objetivu atu promove pás no seguransa internasionál, prevene konflitu armadu no buka solusaun konsensuál ba diverjénsia entre nasaun sira.
Aleinde reafirma kompromisu nasionál hodi rezolve diferensa no konflitu ho forma pasífika, ho adezaun ba Konvensaun ida-ne’e, Timor-Leste hola parte iha selebrasaun aniversáriu Tribunál Permanente Arbitrajen nian bá da-125, ne’ebé Konvensaun 1899 ne’e estabelese ona, ho intensaun atu kontribui ba pás jerál no solusaun amigável ba konflitus internasionais.
Tribunál Permanente Arbitrajen dezempeña papél importante ida iha Timor-Leste nia istória, ne’ebé funsiona hanesan rejistu ba konsiliasaun obrigatória entre Timor-Leste no Austrália, iha kontestu Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi, ne’ebé lori to’o bá asina Tratadu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Austrália iha tinan 2018, no estabelese fronteira marítima iha Tasi Timor. Hanesan membru, Timor-Leste sei bele sai país uma-na’in iha Tribunál Permanente Arbitrajen.
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, kona-ba Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál.
Hafoin dékada ida resin hosi kedas aprovasaun rejime jurídiku ba Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál Timor-Leste, diploma ida-ne’e ho objetivu atu klarifika regras kona-bá kondisaun promosaun nian iha kuadru pesoál, no fó dalan hodi esklarese dúvida sira ne’ebé difikulta ona ninia aplikasaun integrál.
Iha sorin seluk, lejizlasaun ida-ne’e halo alterasaun bá komplementu remuneratóriu rejime salariál nian, hodi konsidera hanesan saláriu baze, ho objetivu atu hadi’a estatutu remuneratóriu ba guarda prizionál sira. No, atu simplifika, presiza estabelese tabela remunerasaun foun ida tuir kategoria karreira espesiál nian.
Alterasaun sira seluk mós introdúz ona ba rejime jurídiku Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál nian, ho objetivu atu hadi’a serbisu guarda prizionál sira nian no klarifikasaun ba regra balu ne’ebé prevee ba ida ne’e.
Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza halo despeza ba transferénsia fundus Orsamentu Jerál Estadu hosi Programa “802 Eletrisidade hosi” Ministériu Obras Públikas ba Empreza Públika Eletrisidade Timor-Leste (EDTL, EP).
Nune’e, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza bá selebrasaun kontratu subvensaun entre MOP no EDTL, EP ho valór dolar amerikanu millaun $148,5, ne’ebé serve atu halo dotasaun ba EDTL, EP rekursu sira ne’ebé presiza hodi halo fornesimentu enerjia elétrika iha territóriu nasionál, servisu públiku esensiál bá populasaun no bá ekonomia país nian.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres