Hatutan.com, (02 Dezembru 2021), Dili—Iha 24 novembru 2021, Governu liuhosi Konsellu Ministru (KM), aprova projetu dekretu lei ida hodi reativa ka loke fila-fali odamatan boot fronteira terrestre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI), hanesan Mota-Ain Bobonaro, Salele Covalima no Sakato iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA), nune’e bele fasilita sidadaun sira hakat ba mai nasaun rua tuir nesesidade.
Sidadaun sira-ne’e, kompostu hosi Timoroan na’in 20 hetan vistu entrada, no barak liu estudante sira ne’ebé eskola iha Indonézia. Maibé iha mós sidadaun Indonézia hamutuk na’in 40 ho vistu traballu.
“Ne’ebé sidadaun timoroan sira ne’e, tama só ita tau karimbu entrada de’it, tanba ne’e ita la fó viza ba sira. Kona-bá sidadaun Indonézia, sira balun mai iha ne’e, balun iha vistu traballu, vistu autorizasaun rezidénsia, no mós balun vistu turista ne’ebé mak mai hala’o servisu ba interese nasionál, iha mós Padre ho Madre balun, no balun ho labarik,” Luis Barreto, hateten.
Advertisement
Tuir oráriu, Governu fasilita sidadaun sira bele tama de’it iha semana ida dala-rua, entre loron Segunda ho Kuarta, hahú iha tuku 09 dadeer, to’o tuku 15:00.
“Regra nafatin, dokumentu tenke válidu, sertifikadu vasinasaun, ho PCR ou swab test. Sé sidadaun sira lori la kompletu, tenke ba kuarentena durante loron 14,” Luis Barreto, informa.
Iha kuarta, 01 dezembru 2021, iha mós sidadaun Indonézia kuaze ema na’in-30 mak sai hosi territóriu TL ba Indonézia, liuhosi Batugade..
Desizaun governu nian hodi loke fronteira ne’e, bazeia ba dekretu lei númeru 26/2021, iha artigu 18 ne’ebé públika iha Jornál Repúblika iha loron 26 Novembru 2021, kona-bá funsionamentu postu fronteira terrestre Mota-Ain, Salele no Sakato.
Vise Ministru Interiór (VMI), António Armindo, dehan, maske odamatan boot fronteira terrestre, loke hikas fali ona, maibé sidadaun sira ne’ebé hakarak atu ba no mai nasaun rua, tenke obedese nafatin regra sira hosi protokolu Ministériu Saúde (MS) nian, liu-liu hatudu kartaun vasina COVID-19.
Advertisement
“Kontrolu hanesan baibain, sira tenke kumpri rekezitu protokolu saúde públika nian. Ida ne’e jatamente ita aplika ba sidadaun hotu-hotu ne’ebé maka hakarak tama iha fronteira terrestre. Sé mak mai, nia tenke vasina, tenke teste PCR, tenke ba kuarantena,” António Armindo, hateten ba jornalista sira, hafoin partisipa iha abertura diskusaun jeneralidade OJE 2022 iha PN, Kuarta (01/11/21).
Hosi parte Ministériu Interior (MI), iha Servisu Migrasaun (SM) nia servisu maka, aplika regra sira ne’ebé mak prevee ona iha lei migrasaun ninian. Sé sidadaun ruma atu tama mai iha territóriu TL nian, tenke iha objetivu klaru.
Nune’e mós Prezidente Komisaun B, trata asuntu Defeza no seguransa, Jose Agostinho Sequeira “Somotxo”, hateten, regra sira kona-bá atu aplika ba sidadaun sira ne’ebé atu tama liuhosi fronteitra, laiha mudansa, katak kumpri nafatin regra sira mak antes ne’e estabelese ona.
Biar nune’e, kona-bá, efetividade hosi oráriu tama-sai iha loron rua kada semana ne’e, nia parte seidauk fó komentáriu, tanba presija haree didi’ak ema ninia movimentasaun.
Nia fó zemplu, bainhira sira hanesan deputadu no deputada, mak hakarak hala’o viájen servisu fiskalizasaun ruma iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA), mak sira sai iha loron segunda, no depois bainhira mak sira bele tama fila-fali mai Dili.
Advertisement
Maski politika Governu nian liuhosi MI ne’e di’ak, maibé nia parte sei koordena ho Servisu Migrasaun ho Vise Ministru Interior, atu bele haree didi’ak asuntu ne’e hodi bele iha akomodasaun.
Tuir dekretu Governu númeru 18/2021, kona-bá medida sira ba ezekusaun Estadu emerjénsia nian, katak, sira ne’ebé hakarak tama iha territóriu TL, maibé lakohi obedese ba regra ne’ebé iha, sei hetan sansaun administrativa ka multa ho valór osan hosi $30 to’o $250.