Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos. Foto: Elios dos Santos da Costa.
Deolindo dos Santos hateten, Lei hateten klaramente katak, desizaun ida aas liu maka Tribunál Rekursu tanba dal aida tán desizaun ne’e sai ona no tenke kumpre, hakarak ka lakohi desizaun sai ona.
“Ha’u atu dehan bá ita bo’ot sira katak, ha’u mós deside hotu. Ne’ebé ha’u labele ko’alia. Maibé desizaun sai tiha ona ha’u labele esplika fali fundamentu hosi desizaun ne’ebé ami rasik hasai tanba Lei la permite ita atu halo kontradisaun. Karik bele akontese tanba buat ne’ebé ita ko’alia ne’e bele la tuir fali desizaun ne’ebé ko’alia iha ne’ebá. Entaun, evita mínimu possível atu labele halo kontradisaun. Ha’u hanoin iha akordaun iha ona,” nia fundamenta.
Bainhira públiku dúvida bá iha desizaun sira ne’ebé Tribunál Rekursu fó-sai, Deolindo konsidera ne’e normál, tanba tuir nia, desizaun iha ne’ebé de’it la’ós iha Timor-Leste de’it, iha mundu tomak sempre ema dehan ida ne’e la loos.
“Ne’e normál tanba prossesu mai to’o Tribunál sempre ida mak manán no ida lakon. Ne’e bá prossesu sivíl no bá prossesu krimi nian mak hetan kondenasaun ka absolvisaun,” nia subliña.
Advertisement
Antes ne’e, advogadu privadu, Pedro Camões ne’ebé fó asisténsia legál bá arguidu António da Conceição “Kalohan”, hateten, iha Kinta 11 fulan-Abríl 2024, Tribunál Rekursu hasai desizaun hodi absolve pena prizaun efetivu tinan-lima (5) bá nia kliente.
Iha Segunda 08 fulan-Janeiru 2024, Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) liuhosi desizaun ikus kondena arguidu António da Conceição “Kalohan” ho arguidu Apolinario dos Santos Assunção bá tinan lima kadeia, tanba konsidera akuzasaun sira antes ne’e hosi Ministériu Públiku (MP), maioria provadu no iha prossesu judisiál ida-ne’e, Tribunál absolve arguidu Domingos Gouveia bá kazu produsaun masin iha área Atabae, Munisípiu Bobonaro.
Pedro Camões klarifika katak iha akordaun ne’e Tribunál Rekursu haree katak la iha faktu sufisiente ne’ebé mak atu bele kondena Antigu Ministru Komérsiu Indústria (MCI) ne’e bá pena efetivu tinan-lima (5) liga bá krime partisipasaun ekonomia negósiu ne’ebé Ministériu Públiku imputa hela ba nia.