Hatutan.com, (18 Juñu 2025), Díli- Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, simu ona relatóriu final ba kestaun ró Berlin Nakroma ne’ebé “avaria” iha Kuarta liubá.
Ró Belin Nakroma hahú “avaria” iha loron 10 fulan-Juñu ne’e, tanba falla uitoan ka xave aan tiha iha sistema Auxiliar Egine (AE) ida parte karuk nian.
Advertisement
Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu. Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Iha Sesta liubá Berlin Nakroma hahú fali operasaun sai husi Portu Díli hale’u tuku 12:00 meudia no to’o iha Atáuro tuku 15:00 Otl. Nune’e, fila husi Ataúro to’o fali iha Portu Díli hale’u tuku 19:00 Otl.
Iha Sábadu, loron tuir mai, Ró Berlin Nakroma sai ona husi Portu Díli tuku 09:30 dadeer bá Ataúro no fila mai depois Domingu kontinua fali halo operasaun hosi Díli ba Atáuro.
“Semana kotuk ha’u ba iha Portu Díli konfirma katak loos duni ró iha problema, mas bainhira ha’u reuniaun hela iha panorama orsamentu iha Ministériu Finansa, Prezidente Autoridade Prontuáriu Timor-Leste, Institutu Públiku (APORTIL,I.P) lori dokumentu ida ba hatudu katak Ró bele la’o fali. Mas, ha’u hatene katak sira kala aluga ka tau jeradór iha laran para atu ajuda fó ahi ba sistema,” Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu hateten, Kuarta (18/06/2025), iha Palásiu Governu.
Miguel Manetelu informa antes ne’e ró la moris duni ne’e mak iha Kuarta liubá depois konsellu ministru nia ba kedas portu para hatene kondisaun.
“Ha’u husu informasaun ba xefe mákina ró nian kona-bá nusa problema ró? Nia dehan ró labele moris sira, koko halo moris mais la fó ahi ba sistema tanba ne’e mak ró la la’o. Entaun, ha’u orienta kedas bolu Diresaun Nasional Transporte Maritima, ha’u husu katak suspende lai Ró ba Ataúro,” Ministru Miguel Manetelu hateten.
Tuir Ministru nia entendimentu katak tékniku sira presiza hadi’a di’ak liutan ró ne’e no internalmente ministériu halo ona auditoria interna no relatóriu auditóriu ne’e iha ona ministru depois haree nia prosesu.
Advertisement
Ministru Miguel Manetelu hateten presiza iha investigasaun kle’an liután no buka peritu sira ne’ebé komprende saida mak bele deteta kauza hosi ró “avaria”, maibé internalmente auditóriu husi ministériu halo tiha ona no nia relatóriu iha hela ministériu sei haree nia prosesu ba oin.