Hatutan.com, (14 Jullu 2025), Díli—Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, fó tempu ba Ministériu Justisa halo nia servisu tuir transmite legal hodi hatee ba kazu fujituvu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman.
Fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman. Foto/Repro. Stockist Dili.
Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, fujitivu husi Prokuradoria Timor Osidentál nian ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia, halai husi justisa hodi mai haksumik tinan barak ona iha Timor-Leste no dezde tinan 2023 hetan ona nasionalidade Timorense ho dalan halo falsifikasaun dokumentu.
Ministru Interior Francisco Guterres hateten, Governu Timor-Leste seidauk iha atuasaun konkreta kona-ba kazu fujitivu Kalumban Mali, tanba la iha relatóriu kompletu no seidauk simu komunikasaun ofisiál husi Embaixada Indonézia iha Timor-Leste.
Advertisement
“Ha’u seidauk hatene didi’ak kona-ba kazu ida ne’e. Ami presiza haree dokumentu no relatóriu hotu lai, depois mak bele fó informasaun públiku. Se la iha pedidu ofisiál husi Estadu Indonézia, entaun Governu la bele atu direta. Maibé, se envolvimentu kriminál iha, tenke liu ba Tribunál,” Ministru Interior Francisco Guterres hateten hodi hatán Hatutan.com hafoin remata enkontru ho Komisaun B Parlamentu Nasionál, Segunda (14/07/2025).
Ministru Francisco Guterres mós konfirma Kalumban Mali tama iha Timor-Leste ho dokumentu legál ka lae? inklui pasaporte no vistu legál ka lae, sei lagál, ne’e la iha violasaun Migratóriu, nune’e servisu Migrasaun la bele halo atuasaun direta.
Kona-ba kestaun deportasaun, Ministru Francisco konfirma katak sedauk simu karta ida husi Embaixada Indonézia kona-ba pedidu atu haruka Kalumban Mali fila ba nia nasaun orijen Indonézia.
“Sei nia mai ho vístu normál, dokumentu legál. Ita la bele halo buat ida se la iha intervensaun hosi estadu Indonézia husu ofisiál. Entaun, ne’e la’ós prosesu Migrasaun, maibé prosesu legál ne’ebé tenke liu hosi Ministériu Justisa no tribunál,” Francisco Guterres esplika.
Advertisement
Kona-ba relasaun komunikasaun entre , Ministru Interior ho Ministru Justisa, tuir nia katak kada instituisaun iha área responsabilidade rasik, nune’e nia respeita kompeténsia Justisa nian iha prosesu legál.
“Kuandu tribunál deside ona atu haruka fila, depois nia viola regra, prosesu migrasaun sei hahú. Maibé se nia kumpre regra, nia tama ho vistu ne’ebé válidu, entaun prosesu ne’e sei liu hosi MJ no liafuan legál tan,” Francisco Guterres hateten.
Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2016.
Nia envolve iha kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp. 976. Nia nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.
Ministru Justisa Sérgio da Costa Hornai, Kuarta (09/07/2025), konfirma katak pedidu hosi gabinete Prokuradór Jerál Repúblika tékniku sira sei halo apresiasaun bá buat balun.
Advertisement
Momentu ida-ne’e, fujitivu Kalbumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman iha fatin seluk ka mai direita Timor-Leste, atu nune’e halo kooperasaun matéria penál tuir Timor nia lei kooperasaun internasionál hodi bele troka surat tahan bá malu entre Indonézia ho setór justisa Timor-Leste.
“Ha’u ko’alia tiha ona iha loron hirak liu-bá katak kona-bá pedidu Ministériu Públiku hosi Gabinete Prokuradór Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) sei iha mudansa ruma, ami update tékniku sira sei halo apresiasaun bá buat balun, momentu ne’e, iha fatin seluk ka ita halo kooperasaun matéria penál tuir ita-nia lei kooperasaun internasionál, ita bele troka surat tahan bá malu entre Indonézia ho setór justisa Timor-Leste nian,” Ministru Sérgio Hornai hateten.
Ministru Justisa Timor-Leste ne’e hatutan, se fujitivu Kalumban Mali iha Indonézia tamba prosesu julga tiha ona iha ne’e, komu nia iha fatin ruma ka nia iha ne’e, ita sei halo servisu hodi haree ida-ne’e, katak atu haruka fila ka nia nafatin iha ne’e Ministériu Justisa sei halo servisu ida-ne’e.
Fó hanoin fila fali katak Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito hateten Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal (PCIC-sigla portugés) remete tiha ona bá Ministériu Públiku (MP) kona-bá prosesu investigasaun ba kazu fujitivu Kalumban Mali dezde tinan 2023 liubá.