Opiniaun

Bele ka lae, “Asesór “ Instituisaun estadu nian hala’o Funsaun hanesan Jornalista?

Published

on

Husi Renato da Costa, Observador Mídia

Iha nasaun demokrátiku ida, mídia funsiona hanesan vijilánsia no kontrolu  ba podér ne’ebé garante transparénsia no responsabilizasaun. Iha parte seluk, ofisiál governu nian, inklui asesór sira, halo parte iha sistema podér ne’e rasik. Entaun, bainhira asesór balun koko atu hala’o funsaun serbisu jornalista nian, mosu pergunta fundamentál ida: ida-ne’e étika ka lae? Ne’e neutru ka lae? No tuir regulamentu imprensa nasionál no lei sira ne’ebe ezisti  ka lae?

Buat hotu neebe ita hotu hatene katak, Asesór instituisaun estadu sira iha knaar atu defende, jere, no hato’o narrativa ofisiál governu nian ba públiku. Ninia pozisaun la’ós de’it administrativu, maibé mós polítiku—nia tenke asegura katak informasaun sira tuir duni polítika no interese estadu nian. Entretantu, jornalista sira hetan ezijénsia atu independente, no kuntinua hatoo kritika sira ba ba ukun nain sira liuhusi faktu sira lahó influénsia hosi instituisaun podér ruma.

Advertisement

Se wainhira iha ema balun asumi  papél hanesan jornalista no asesor, entaun konflitu interese ne’ebé maka’as bele akontese. Oinsá ema ida bele kritika instituisaun ida ne’ebé nia mós defende ba? Iha ne’ebé maka liña entre informasaun públika ho nia objetividade  ho propaganda hodi subar faktus lolos?

Ita hotu hatene katak kódigu Étika Jornalístika ne’ebé rekoñese no norma internasionál fó énfaze ba prinsípiu sira hanesan independénsia, lia-loos, justisa no akuntabilidade.  Jornalista labele uza nia profisaun ba interese pesoál ka grupu nian, liuliu ba interese polítiku. Iha kontestu ida-ne’e, asesór  ida ne’ebé ativu nafatin nu’udar jornalista iha risku atu uza sala ninia plataforma jornalístika hodi hato’o mensajen polítika ne’ebé subar lia los balun, ka até hala’o kampaña subar. Liután, Timor-Leste nia Lei Imprensa ezije separasaun klaru entre jornalizmu independente no atividade relasaun públika governu nian. Se lae, konfiansa públiku nian ba mídia sei lakon, no demokrasia rasik bele tun.

Bainhira públiku hatene katak hakerek-nain notísia ka komentadór mídia ida mós hanesan asesór  kredibilidade mídia nian iha risku. Ida-ne’e bele hamosu klima deskonfiansa no hafraku knaar mídia nian hodi kontrola podér. Jornalista loloos tenke hadook-an husi podér, la’ós sai parte husi podér ne’e.

Klaru katak hodi sai asesór maka opsaun profisionál ida ne’ebé lejítimu no importante. Nune’e mós sai jornalista. Maibé, buat rua ne’e labele hala’o simultaneamente sein viola étika jornalístika no lei imprensa nian. Iha enkuadramentu legál ne’ebé di’ak no demokrasia ne’ebé maduru, ema hotu tenke hili dalan ida de’it. Se hakarak defende governu, lalika dehan sai jornalista. Se hakarak sai jornalista lolos tenke prontu kritika governu, inklui sira ne’ebé ita defende ona. Tamba, profisaun nia onra maka iha kompromisu ba integridade no prinsípiu sira. No iha mundu mídia nian, integridade nunka bele kompromete tanba de’it podér.

Ba fenómenu ida-ne’ebe foin dadauk sai debates kritiku iha kamadas media sira, hamosu pergunta ida ne’ebé sériu: apropriadu ka lae ba asesór  instituisaun estadu  ida neebe tau matan ba asuntu komunikasaun sosial atua nu’udar jornalista, ne’ebé tuir loloos tenke independente no neutru?.

Advertisement

Iha sistema imprensa legál no étika ne’ebé saudavel, papél jornalista nian tenke livre husi konflitu interese. Ida-ne’e reflete iha Timor-Leste nia Kódigu Étika Jornalístika no Lei Komunikasaun Sosial inklui enkuadramentu Legál sira seluk, ne’ebé estipula katak jornalista sira tenke serbisu ho independente, imparsiál no livre hosi presaun polítika ka interese pesoál.

Asesór sira, liuliu sira neebe serbisu iha instituisaun sira neebe tau matan ba asuntu media nian—sira nia papel boot ida maka oinsa servisu sira neebe sira halo  atu harii no dirije instituisaun nia imajen. Sira sai atór iha estratéjia komunikasaun podér nian. Bainhira indivídu hirak nee atua an hanesan  hanesan jornalista, liña entre produsaun informasaun objetivu no propaganda institusionál sai la klaru.

Se estadu dezeña ona lei Imprensa hodi mantein integridade jornalístika, oinsá mak ema ida ne’ebé servisu iha sistema governu nia laran bele viola prinsípiu sira ne’ebé hanesan? Ida-ne’e la’ós de’it violasaun ida ba lei formál—ida-ne’e hanesan ofensa ida ba moralidade profisionál.

Se asaun sira hanesan ne’e husik kontinua nafatin, ida-ne’e sei hamosu presedente ne’ebé ladi’ak. Fasilmente bele deskonfia katak pesoal refere sei halakon kualidade informasaun neebe partilla husi jornalista sira no sei halo públiku lakon konfiansa. Tamba  mídia sai ona instrumentu podér nian, la’ós instrumentu kontrolu podér nian.

Konsellu Imprensa labele nonok de’it. Tenke iha afirmasaun no sansaun, ka pelumenus klarifikasaun públiku atu asegura katak prinsípiu báziku sira la kompromete ba konveniénsia pesoál ka lealdade polítika.

Advertisement

Jornalizmu ezije korajen, neutralidade, no kompromisu ba lia-loos. Karik ema ruma hili atu sai asesór, entaun nia tenke iha vontade atu sai husi sala redasaun. Se nia hakarak nafatin sai jornalista, nia tenke husik afiliasaun institusionál hotu-hotu ne’ebé bele estraga nia neutralidade. Karik tempu ona atu Konsellu Imprensa atua ho desizivu. Labele iha fatin ba papél duplu ne’ebé kria konflitu interese. Se lei sira halo atu proteje integridade mídia nian hetan ona ameasas fiar ka lae violasaun  sira hanesan ne’e sei sai buras ba nafatin iha publiku.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version