“Auditoria la vale ona iha UNTL relatoriu no dokumentu sira ne’ebé ami halo durante ne’e auditoria hetan ne’e iha hela nia fatin. Ami sira ne’e agora la iha tiha ona atu ezonera ema ida rua la iha buat ida mais ezonera diresaun tomak, ne’e problema la’ós ona ema maibé problema ne’e dokumentu sira ne’ebé mak ‘rahasia’ durante ami hetan hela, rai hela ne’e ida ne’e atu tau ba ne’ebé,” nia hateten.
Nia hatutan, sira la iha ona ne’e orsida ema ida rua ne’ebé mak hakarak aproveita situasaun ne’e bele halakon tiha tanba foin dadauk ne’e, Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) ba halo hela buska dokumentus balun mai tiha iha ne’e prosesu ne’e iha hela Ministériu Publiku (MP).
“Ne’ebé ami ta’uk de’it tanba de’it ba despaixu ne’e kuandu ami nia vida fila ona ba ami nia fatin, la’ós ona iha auditoria dokumentu sira ne’e ami atu fó ba se, pasti lakon ona. Tanba ida ne’e mak ami mai fó hatene Polísia katak haree ba hodi (haman kan) asegura tiha dokumentu sira ne’ebé mak auditoria hetan risku barak tebes iha UNTL, ida ne’e mak ami fó hatene” Dosente Rojalino Gomes informa.
Diresaun Inspesaun Auditoria Kontrolu Kualidade UNTL ne’e hapara kedas iha loron 07 fulan Novembru tinan 2025.
“Ami ne’e halo ami nia servisu iha auditoria ne’e ba ami servisu ida que ba ami risku tebe-tebes, risku tanba ami ba halo inspesaun auditoria ba buat ne’ebé hodi detekta risku ruma, ne’ebé mak fraude ruma mosu karik iha ne’ebá ami sempre detekta buat balun ne’ebé mak kala dalaruma hanesan iha estrutura UNTL sente ameasadu ka oinsa. Depois mak ami sira nain hira ekipa durante ne’e hetan hela presaun makas los, presaun atu halo Investigasaun ba ha’u nia staff sira hodi ameasa para atu troka la troka, ha’u rasik hetan ameasa ikus liu ona hodi haruka para atu ezonera ha’u la ezonera, haruka ha’u atu mundur mos ha’u lakohi mundur mais depois halakon mak diresaun ne’e” dosente Rojalino haktuir.
Advertisement
Konsidera abuxu poder ida ne’ebé mak Reitór halo, ida ne’e tuir loloos ne’e labele iha kuandu auditoria inspesaun la iha ona entaun la iha ona kontrolu iha Universidade.
“Ne’e ita dehan voa governasaun ida mak diresaun auditoria no inspesaun ne’e tenke iha sira nee la iha ona nee la iha ona voa governasaun, se mak atu halo kontrolu ne’e instrumentu ida ne’ebé mak esensial tebe-tebes”, Dosente Rojalino Gomes afirma.
Pro-Reitor Auditoria Inspesaun Rojalino Gomes hateten, Reitór taka diresaun auditoria ne’e mos la iha koñesimentu razaun iha drspaixu ne’e la iha ida taka de’it.
“To’o agora ami seidauk hetan despaixu staff dira ne’e lahatene atu ba ida ne’ebé taka de’it, prontu despaixu ne’e ami simu hela hodi mai aprezenta agora dadauk la’ós mai Polísia de’it. Maibé ba hotu iha fatin seluk mos ami hato’o ba tanba ami la haree ami nain hira nia servisu, ami haree instituisaun estadu ninia husi UNTL ne’e úniku Universidade estatal ne’ebé tenkeser hadiha sai modelu ba Universidade sira seluk”.
Mais agora mak inspesaun Auditoria mak la iha ona ne’e atu dehan oinsa, irarkiamente Ensinu Superior no Primeiru Ministru ne’e Universidade estatal estadu nian problema ne’e tenke hato’o iha trmpu badak para sira hatene.
Advertisement
“Ami agora ne’e, ha’u hanesan dosente ha’u nia ekipa sira servisu hanesan soe hela ba iha rekursu umanu mais lahatene atu halo Servisu saida la deklara, ne’e abuzu poder ida ho ida ne’e mak ami mai fo hatene ba Polísia dokumentu esensial sira labele lakon tanba prosesu ne’e iha hela Ministériu Publiku, keta halo evidensia sira ne’ebé ami hetan ne’e lakon tiha tanba ami la iha ona fatin ne’ebé mak ami nia ne’e entrega ona, dokumentus mos tenke lakon. Tanba evidensia ba iha MP balun sai tiha arguidu tiha ona agora halo oinsa mak bele ba konfere sai sasin ida liuhusi saida mak ba, buat ida ne’e la di’ak ba ami”, Pro-Reitor Auditoria Inspesaun Rojalino Gomes esplika.
Diresaun Inspesaun Auditoria Kontrolu Kualidade dadaun ne’e ema nain-12 mak servisu iha laran, maibe tuir despaixu Reitór taka ona nune’e direjente balun kontinua fali servisu iha rekursu umanu no balun fila ba dosente.