“Ida-ne’e imi bele foti hotu governu nia informasaun ne’e kontra Lei, ne’e kode étika jornalista mós imi kontra ba iha Ministériu Públiku (MP) mós imi viola. Tanba iha ne’e konsume internal ne’ebé atu motiva ema la’ós para atu halo, agora ida ne’e imi foti fontes ida internal lori loos sai fali konsumu públiku, ne’e labele ne’e kontra Lei.”
Venâncio Pinto kestiona maka’ás tanba oinsá mak komunikasaun internal ne’e nia relasaun ho média ne’e kona-bá saida, nia la dehan la simu osan, se la simu osan TIC Timor ne’e iha oitavu governu la simu osan fulan-tolu ka haat la simu, la sai kestaun took. La’ós iha TIC de’it iha ministériu barak mós ema ne’e iha problema ho funsionariu, maibé ida ne’e la’ós kestaun públiku nian.
“Ne’e ita kestaun internal ne’e ha’u tenke esplika ba sira situasaun, la’ós dehan tanba dehan ba sira, ha’u nu’udár superior ha’u tenke esplika situasaun no buka solusaun, mais ne’e komunikasaun internal. Sé ita boot fulan ida ka tolu la simu osan ita boot nia superior la halo asaun ne’ebé ita boot hola ne’e, depois ita boot publika sai ne’e étika ka lae,” Venâncio Pinto halo komparasaun.
Jornalista mantein razaun, sé TIC TIMOR mak la’ós patrimoniu estadu informasaun ne’ebé iha la presiza komfirmasaun! Korta kedas husi Diretór Ezekutivu “lae lae agora ha’u husu ita boot funsionariu ida ne’ebé mak lamentavel ona iha públiku? Ha’u hakarak ita boot fó fontes, fontes klaru ona ha’u bele esplika, se ita boot foti ida ne’e krimi, la iha Leí ida atu foti ema nia komunikasaun internal média halo publikasaun, iha ne’ebé ita boot hatudu to’ok mai, jornalista nia kode étika ne’e iha ne’ebé? Ha’u bele komunika ho Konsellu Imprensa (KI)”.
Nia lamenta, la’ós tanba de’it TIC TIMOR ita boot mai buka, kazu ida uluk mós (asédiu seksuál) seim evidensia mais imi mai hatun, seim konfirmasaun loos ka lae, dala rua ne’e Hatutan.com de’it, kazu Radio Televizaun Timor-Leste (RTTL) ne’e mos Hatutan.com ema ne’ebé hanesan de’it ha’u hatene.
“Komunikasaun internal ne’ebé média hetan ne’e ha’u fó korajem katak servisu nafatin, hatudu imi nia nasionalismu tarde ka sedu sei simu tanba ne’e estadu nian, la’ós kompañia privadu ne’e ha’u bele dehan osan la iha ona ita la selu, no viajen ne’e mós la’ós osan salariu nian mak utiliza, iha governu ne’e buat hotu kolokadu ona la’ós hanesan kompañia nian ida ba foti mai taka ba ne’e lae, nia kodigu blok ne’e labele foti, sé hakarak mai foti ida osan ba sosa sasan ne’e ami bele koloka selu de’it salariu ne’e mós la bele, la iha dalan. Maibé dalan ida iha mak halo proposta ba Ministériu Finansas esplika situasaun, la iha dehan katak ha’u ba tanba osan viajen ne’e la iha, foti salariu ne’e taka fali ne’e lae sé la iha labele la’o husu fali Ministériu bele suporta fali osan viajen, maibé dalan uniku mak hotu-hotu ba MF,” Venâncio Pinto esklarese.
Diretór Ezekutivu Venancio Pinto, rekoñese nia mesajen ne’e atu korajen funsiónariu sira tanba prosesu la’o hela, tanba sira ida tuan ne’e mós afirma katak uluk ne’e mos at liu tanba fulan tolu atu haat mos sira seidauk simu ida ne’e la sai kestaun ida.
“Imi foti WhatsApp internal ne’e dala rua ona, imi la’ós jornalista ona, imi nu’udar media ‘titipan’ ha’u atu dehan kazu ne’e ba TIC TIMOR dala rua ona saida mak sala iha ne’ebá, funsionariu sira ne’ebé mak la simu sira ba Provedoria Direitus Humanos no Justisa (PDHJ), mais iha ne’e la iha buat ida fallansu.”
Nu’udar superior nia rekoñese katak nia mak falla la fó sala ema ida, nia iha dever atu resolve no responsabilidade tanba ne’e ema nia direitu la indika sé mak los no sala.
Advertisement
“Ha’u apresia imi nia servisu tanba tinan 2000 iha Lian Maubere, buat ida Komunikasaun internal ne’e privasidade, personalidade imi média atu foti husu lai, fontes ne’e ita hetan husi sé iha WhatsApp, sira nia Komunikasaun étika ne’e tuir jornalista, Komunikasaun internal no pesoal ne’ebé ita simu fali husi ema lori sai ba publikasaun ne’e tuir kode étika ne’e kontra Leí ka lae?”
Nia husu, media haree didiak iha koteudu ne’e saida mak sala iha ne’ebá ko’alia Kona ba projetu ga, ko’alia kona-bá porsentu.
“Rekrutamentu ne’e ami mak nafatin hela ne’e numerous ida uluk boot liu agora kiik liu tiha ona, balun ne’ebé sai tiha ona kuaze lubuk ida asesor Internasional mos ami hapara tiha hotu ona, hakarak hatene uluk fontes ne’e para abitua, imi hetan buat ne’ebé internal ne’e imi mai lansun”.
Diretór Ezekutivu Ajénsia TIC TIMOR ne’e dehan, media asesu ba Komunikasaun internal husi ema seluk hodi ba halo komfirmasaun ne’e la iha étika ne’e krimi.
“Leí la fó dalan ha’u mos komfirma iha Polísia Sientifika Investigasaun Krimininal (PCIC) ne’e krime ida ne’ebé todan tebes, sé imi hakarak sai suspeitu ba buat ida ne’e, sé imi foti, ha’u avansa ne’e krimi, tanba ha’u konsulta tiha ona Ministériu Públiku (MP) tanba ida ne’e konsumu internal la ko’alia kona-bá projetu ida,” Venâncio Pinto afirma tan.
Advertisement
Entretantu iha fatin hanesan staff feto ne’ebé partisipa hotu ne’e hatutan, étika iha rekursu umanu loos sira mós rona informasaun antes ona katak ko’alia iha kafe, maibé sira ladun tau kestaun tanba ne’e problema internal.
“Ema ko’alia iha Kafé ita boot hateten ne’e patrimoniu estadu, ita boot sira hatene katak lala’ok Ministériu Finansas (MF), pagamentu salariu ne’e hotu-hotu MF sé karik mosu failansu iha ema seluk nia osan sai husi sé, TIC mak jere osan rasik, failansu ne’e superior sira nafatin husu funsionariu katak ne’e instituisaun governu sedu ou tarde sempre selu. Maibé ami rona fali informasaun sai ba liur katak Diretór Ezekutivu mak lakohi selu, orsamentu ami nia sai hotu ba liur, problema akontese beibeik la simu fulan rua ka tolu mos ami esforsu makas hasoru MF hodi rezolve problema ida ne’e, Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK) mós esforsu la iha tan buat seluk,” funsionária ne’e hateten.
“Imi presiza mós hatene Hatutan.com labele sai vitima tama ema nia interese aprivadu ne’e ha’u husu favor ida, maun ohin hateten katak fontes labele fó sai ne’e kuandu ita ba Tribunal, étika Tribunal ida ne’ebé mak dehan labele fó sai, agora imi investiga ami hanesan ne’e imi labele fó sai nafatin, se karik iha buat ruma imi fó sai, maibé ema ida fó hatene imi ne’e labele fó sai fali, rekoñese osan la simu fulan ida atu ba fulan rua ona,” funsionaria ne’e dehan husi konversa.
Depois remata konversa diretór Ezekutivu aprezenta mos komunikasaun internal ne’ebé nia mensajen iha sira nia grupu TIC TIMOR ba jornalista sira foto tiha, tanba mensajem ne’e mak lansa to’o média, no orienta jornalista ba konfirma maibé TIC Timor, I.P ezize atu fó hatene kona-bá sé mak fó informasaun ba média aprezenta tiha ba diretór Ezekutivu mak nia bele halo komentariu.