Opiniaun

Merenda Eskolar entre Promesa Estadu no Realidade Korruptu iha Manufahi

Published

on

Hosi Nelion Ornai Monteiro

Programa Merenda Eskolar (PME) iha Timor-Leste mak politika públika ida ne’ebé iha intensaun moral no sosial ne’ebé aas. Programa ne’e hodi garante nutrisaun di’ak ba estudante oan sira no apoia sira nia prosesu aprendizajen iha eskola. Programa ne’e hanesan politika públika ida konkreta husi Estadu iha obrigasaun atu realiza ba sidadaun sira hanesan maneira promove no istima gerasaun foin sa’e sira sai fini diak ba futuru nasaun nian. Maibé, realidade iha terenu mak hanesan Postu Administrativu Same-Vila, Alas no Fatuberliu, iha Município Manufahi, hatudu katak entre intensaun di’ak iha plano polítika públika no implementasaun real, iha diferensa boot tebes ne’ebé la bele ignora deit nune’e.

Relatóriu husi inspeksaun Comissão Anti-Corrupção (CAC) iha loron 07 to’o 09 Abril 2026, ne’ebé halo monitorizasaun iha eskola hamutuk ualu (8), hatudu katak implementasaun PME iha área sira ne’e la tuir matadalan Ministériu Edukasaun nian. Problema sira ne’e la’ós de’it kazu isoladu, maibé hatudu padraun ida ne’ebé repetitivu no sistemátiku. Iha fatin hirak ne’e, programa ne’ebé tuir lolos atu fó benefísiu ba estudante sira, maibe dala barak la’o la tuir prosedimentu legal no tékniku ne’ebé define ona.

Advertisement

Primeiru, problema orijen PME iha Manufahi, ita bele komprende liu husi deferente entre lei iha dokumentu (law in books) no lei iha prátika sosial (law in action). Kontestu ida ne’e, deferente hatudu problema iha kultura administrativu públika. Bainhira regulamentu iha ona maibé la implementa ho di’ak, ne’e signifika katak iha mentalidade birokrátiku ne’ebé la fó importánsia ba norma legal sira. Lei sai de’it formalidade administrativu, la’ós instrumentu atu realiza justisa sosial. Situasaun ida ne’e bele hamosu habitu ida iha instituisaun públika ne’ebé tolera violasaun ba prosedimentu.

Alende ne’e, fator importante mak falta falta supervisaun husi nivel sentral hodi kontinua monitoriza implementasaun iha nivel lokal. Kazu Same-Vila, Alas no Fatuberliu, frajilidade ne’e hatudu katak sistema desentralizasaun la akompaña ho mekanismu kontrolu ne’ebé forte. Nune’e, autoridade lokal iha liberdade boot, maibé la iha responsabilidade ne’ebé klaru no kontroladu ho di’ak.

Iha perspetiva teoriku, Hans Kelsen hatudu katak lei tenki forsa atu regula konduta sosiedade. Maibé, bainhira la implementa norma ho efetivu, lei sei lakon nia funsaun hanesan reguladór sosial. Kazu PME iha Manufahi, norma iha ona, maibé sistema implementasaun la forte atu garante nia aplikasaun. Ne’e hatudu katak problema la’ós falta lei, maibé falta kapasidade no mekanismu atu halo lei funsiona iha realidade sosial.

Alende ne’e, distánsia entre lei no prátika mos relasiona ho falta vontade política. Bainhira lideransa la fó prioridade ba implementasaun regulamentu, maka sistema tomak bele sai fraku. Nune’e, solusaun ba problema ne’e presiza mudansa iha kultura institusionál no kompromisu politika atu valoriza legalidade no integridade.

Segundu, problema PME iha Manufahi mos relasiona ho relasaun poder no prátika korruptu. Tuir aprofundamentu analítiku, relasaun poder ne’ebé la transparente bele hamosu rede interese ne’ebé komplikadu. Bainhira autoridade sira iha kapasidade atu determina kompaña fornese hahan, sira bele kria relasaun informal ho parte privadu. Relasaun ida ne’e bele lori ba koluzaun, nepotizmu no favoritizmu, ne’ebé kontra hasoru prinsipiu boa governasaun.

Advertisement

Tuir konseito Michel Foucault katak poder no konhesimentu ita labele separa. Idea ida ne’e atu esplika katak Autoridade sira ne’ebé asesu ba informasaun kona-ba orsamentu no dadus estudante sira iha vantagem atu manipula sistema. Bainhira informasaun la partilha ho transparénsia, poder sai asimétriku no fasilita prátika korruptu iha sistema públiku.

Kontestu ida ne’e, poder la’ós de’it instrumento atu organiza, maibé mos bele sai mekanismu dominasaun. Bainhira sistema kontrolu la forte, autoridade sira bele uza poder atu realiza interese partikular. Ne’e hatudu katak korupsaun la’ós de’it individual, maibé parte husi estrutura poder ne’ebé la reguladu ho di’ak.

Alende ne’e, falta transparénsia iha prosesu desizaun halo situasaun sai aumenta komplikado. Bainhira prosesu aprovizionamentu la klaru no la aberta ba públiku, difisil atu deteta irregularidade. Nune’e, reforma sistema poder tenki inklui abertura informasaun no partisipasaun públika atu limita abuzu poder.

Terseiru, problema PME mos relasiona ho estrutura sosial no pozisaun aktor sira. Tuir teoria Pierre Bourdieu kona-ba habitus bele esplika tanba sa kojineira sira la iha reasaun masimu ba kondisaun ne’ebé la justu. Habitus refere ba padraun hanoin no atitude ne’ebé forma ona husi esperiénsia sosial. Iha kazu ne’e, kojineira sira acostuma ho kondisaun limitadu, nune’e dala barak sira simu situasaun ne’ebé la favoravel hanesan parte ida toman ou normal husi vida moris sira nian tamba.

Parte seluk, estudante sira mos la iha kapasidade atu (reivindicam) eziji sira nia direitu tanba  seidauk iha poder sosial ka institusionál. Nune’e, sistema ne’ebé la justu kontinua iha tanba la iha presáun sosial ne’ebé forte atu trava no muda. Ne’e hatudu katak problema PME la’ós de’it administrativu, maibé mos sosial no kultural.

Advertisement

Perspetiva sosial, desigualdade entre aktor sira reflete distribuisaun rekursu ne’ebé la hanesan. Autoridade sira iha asesu ba poder no desizaun, enkuantu grupu hanesan kojineira no estudante sira iha pozisaun frajil (fraku ). Situasaun ida ne’e kria relasaun dominasaun ne’ebé kontinua iha sistema ne’e laran sai buras ba bebeik. Tanba ne’e, presiza iha empoderamentu ba grupu frajil sira liu husi formasaun, konsiénsia direitu no partisipasaun ativa. Bainhira sira iha  iha sistema ida kondusivu, implementasaun programa bele sai mais justu no inkluzivu.

Kuatru, kona-ba responsabilidade no autor problema, presiza haree iha forma governasaun multi-nivel. Responsabilidade la’ós de’it iha nivel lokal, maibé mos iha nivel sentral. Ministériu Edukasaun tenki asegura katak politika ne’ebé define iha nivel nasional bele implementa ho di’ak iha nivel lokal, ho sistema monitorizasaun ne’ebé rigorozu.

Parte seluk, instituisaun Comissão Anti-Corrupção (CAC) nia papel importante iha investigasaun no prevensaun korupsaun. Maibé, atu efetivu, tenki iha koordenasaun ho sistema justisa no instituisaun seluk hanesan Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) no ONG sira. Bainhira la iha kolaborasaun, prosesu responsabilizasaun bele sai fraku no problema sei lakon deit iha dalan klaran tamba problema PME la’ós problema ida ki’ik, maibé problema bo’ot ne’ebé, se identifika didiak, bele envolve ema barak.

Papel CAC la’ós de’it limita iha identifikasaun no relatóriu, maibé tenki estende prosesu hato’o kazu ba instituisaun kompetente hanesan Ministério Público atu halo investigasaun kriminal. Koordenasaun ne’e importante tebes tanba CAC la iha poder atu julga ka fó sanksaun penal, nune’e presiza kolaborasaun forte ho sistema justisa atu garante katak ema sira ne’ebé envolve iha prátika koruptiva hetan responsabilizasaun tuir lei. Bainhira la iha integrasaun entre instituisaun sira, relatóriu CAC bele sai de’it dokumentu formal ne’ebé la fó impaktu real ba mudansa sistema.

Alende ne’e, partisipasaun organizasaun non governamental (ONG) no komunidade lokal mos sai fator chave atu aumenta presáun sosial ba transparénsia no akuntabilidade. Bainhira sosiedade sivil envolve ativamente iha monitorizasaun programa públiku hanesan PME, sira bele deteta irregularidade no fó informasaun ba autoridade kompetente. Nune’e, kolaborasaun entre CAC, PDHJ, Ministério Público no ONG sira la’ós de’it fortalece sistema prevensaun korupsaun, maibé mos garante katak governasaun públika la’o iha direksaun ne’ebé justu, transparente no responde ba interese sidadaun sira hotu.

Advertisement

Kontestu ida ne’e, presiza mos define klaru liña responsabilidade entre autoridade sira. Bainhira responsabilidade la klaru, fasil atu akontese troka kulpa entre instituisaun sira. Ne’e halo prosesu responsabilizasaun la efetivu. Tenki iha prinsipiu akuntabilidade públika hodi fortalece liu husi transparénsia no mekanismu sanksaun. Bainhira iha konsekuénsia real ba violasaun, sistema bele iha efeitu deterrente. Tanba ne’e, reforma sistema tenki iha responsabilidade hodi integra prevensaun no pena.

Iha fin, problema implementasaun PME iha Same-Vila, Alas no Fatuberliu iha Município Manufahi hatudu katak programa públiku ne’ebé iha intensaun di’ak bele falha bainhira sistema governasaun la forte. Analiza liu husi konseito Hans Kelsen, Michel Foucault no Pierre Bourdieu hatudu katak la’ós de’it problema tekniku, maibé envolve lei, poder no estrutura sosial.

Konkluzaun, problema implementasaun Programa Merenda Eskolar iha Same-Vila, Alas no Fatuberliu, Município Manufahi, la’ós de’it hatudu falha tekniku iha administrasaun públika, maibé hatudu krize struktural iha governasaun ne’ebé loke dalan ba desvio, manipulasaun no falta responsabilidade. Programa ne’ebé tuir lolos atu garante nutrisaun no futuru di’ak ba estudante sira, maibe realidade la konsege realiza tuir nia objetivu tanba lei la implementa ho efetivu, poder la kontroladu ho di’ak, no sistema sosial ne’ebé la justu kontinua iha. Situasaun ida ne’e halo estudante sira sai vítima direta, enkuantu parte balun aproveita husi frajilidade sistema. Tanba ne’e, se la iha reforma real ne’ebé forte liu husi transparénsia, akuntabilidade no sanksaun ne’ebé klaru, Programa Merenda Eskolar sei la’ós sai solusaun ba problema sosial, maibé sai prova konkretu ba falha Estadu iha garante justisa sosial no bem-estar ba sidadaun sira hotu.

 

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version