“Nune’e maka ita presiza reforma setór justisa, tanba kestaun ida-ne’e baze no importante tebetebes,” Primeiru Ministru Kay Rala Xanana hateten ba jornalista sira hafoin enkontru semanál ho Prezidente Repúblika José Ramos Horta iha palásiu Prezidensiál, Díli, Kinta (16/04/2026).
Xefe ezekutivu ne’e hatutan, dezintendimentu ne’e i fó ezemplu konkretu ida katak, frajilidade sistema maka kazu ema ida ne’ebé moris iha Kupang iha tinan 1999, tuir mai mate ona iha 2008, maibé iha tinan 2014 família sei bele reklama no hasai nia kartaun eleitórál.
Advertisement
“Tribunál konsidera ida-ne’e loos, maske ema ne’e mate iha 2008, nunka mai vota iha Timor-Leste, maibé nia kartaun Eleitóral mosu iha 2014, tanba ida-ne’e maka ita nia setór Justisa ne’e falla,” Xanana hateten.
Nia afirma problema sira ne’ebé mosu entre instituisaun sira hanesan Ministériu Públiku no Komisaun Anti Korrupsaun la’ós de’it kona-bá diferénsia opiniaun, maibé reflete problema setoriál ne’ebé boot iha sistema justisa rasik
PM Xanana hatete problema iha sistema judisiáriu, liu-liu relasiona ho kapasidade no kompeténsia instituisaun sira, la’ós problema foun, maibé akumuladu husi tempu naruk ona.
Nia dehan iha tempu uluk sei ho asesor portugés, sira refere kona-bá istória Tribunal de Contas iha Portugál ne’ebé hahú ona husi tinan 1740, hanesan ne’e kontinua adopta mai to’o Timor-Leste iha períodu independénsia. Maibé, iha Timor-Leste, liuliu iha fulan Jullu tinan 1976 , implementasaun sistema ne’e la’o ho dezafiu boot, tanba kapasidade rekursu umanu limitadu.
“Ha’u uluk mós ha’u ko’alia ona, ho asesor portugezes kapás tebetebes, tanba sira ko’alia Portugés ida ne’ebé, klaru atu mate, temi husi 1740 iha ona camra de contas iha Portugál, mai to’o iha ne’e, to’o iha fulan Jullu tinan 1976, cambra de contas iha ne’e, ha’u dehan kuitadu , ita mate iha ne’ebá Cambra de contas halo saída. Ne’ebé komu ita nia Juiz sira la hatene lee, no la komprende Portugés, dokumentu mahar tama bá tokon boot sira asina de’it,” dehan PM Xanana
Advertisement
Kona-bá prosesu bá oin CAC laiha ona kompeténsia hodi halo prosesu inkéritu PM Xanana fundamenta, la’ós problema foun, maibé problema ne’ebé akontese ona husi tempu uluk.
“Ida-ne’e la’ós problema agora, maibé problema kleur, mais ha’u rona agora, ha’u la bele dehan katak ida ne’e maka iha razaun, mais loos duni iha Problema iha autoridade Judisiariu sira,” dehan PM Xanana.
PM Xanana fundamenta, la’ós problema foun, maibé problema ne’ebé akontese ona husi tempu uluk, liubá, kazu sira barak ne’ebé pendente iha tribunál lakon progresu, balu to’o mate tiha, no balu seluk bele envolve governu sira uluk, inklui IV no V Governu.
Maske nune’e, PM Xanana la fó konkluzaun klaru kona-bá sé desizaun atu limita kompeténsia CAC ne’e loos ka sala, maibé nia rekoñese katak iha duni problema iha autoridade judisiáriu sira.
“Ida-ne’e hotu tanba uluk kedas buat ne’e taka matan de’it, ne’ebé Ida-ne’e la’ós problema agora, maibé problema kleur, mais ha’u rona agora, ha’u la bele dehan katak ida ne’e maka iha razaun, mais loos duni iha Problema iha autoridade Judisiariu sira,” nia dehan.