Fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman. Foto/Repro. Stockist Dili.
Kazu fujitivu Kalumban ne’ebé halai husi justisa iha Timor Osidental ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia mai subar iha Timor-Leste to’o deskonfia faislifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timoroan, ho naran Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.
Ministru Interiór Francisco da Costa Guterres, hateten bá Jornalista sira hafoin reuniaun Konsellu Ministru iha edifísiu Ministériu Finansas, Díli, Kuarta (27/05/2026), hateten, Ministériu Interiór ho Ministériu Justisa, haree no análize hela dokumentu sira kona-bá fujitivu Kalumban Mali, atu foti dezisaun tuir lei no legalidade hotu-hotu.
Advertisement
“Kazu bá fujitivu ne’e ami haree hela prosesu ne’e, maske prosesu ne’e naruk uitoan maibé ami ho Ministériu Justisa haree hela no ami sei halo análize bá nia dokumentu sira molok ita foti desizaun atu deporta nia ba Indonézia,” Ministru Fracisco da Costa Guterres informa.
Membru Governu ne’e hateten, análize bá dokumentu kazu fujitivu ne’e, depende atu haree bá prosesu ne’e la’o hanusa, no to’o iha ne’ebé, molok Governu deside atu halo deportasaun.
Nia afirma, Governu atu halo asaun ruma bá Kalumban Mali, nu’udar ‘korruptór husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur) ne’e , tenke haree mós bá legalidade sira.
“Tanba ne’e maka dadaun ne’e ami sei halo no análize dokumentu sira ne’e sei la’o hela, ita sei haree buat hotu,” nia hateten.
Governante ne’e mós afirma katak, prosesu ne’e la’o to’o iha ne’ebé, nia seidauk bele ko’alia sai, tanba husi parte tékniku sira sei halo hela servisu.
Advertisement
Iha mandatu Governu ida-ne’e, nia dehan, sei halo esforsu masímu hodi deporta fujitivu Kalumban Mali ne’e bazea de’it bá lei.
“Ami sei esforsu atu buka kazu ne’e ninia faze sira ho baze legál depois maka ita rezolve problema ida-ne’e,” nia dehan.
Fó hanoin tan fali katak iha Kuarta, 05 fulan-Juñu tinan 2023, hale’u tuku 16:00 Otl, PCIC halo kapturasaun no detensaun ba fujitivu Kalumban Mali iha nia rezidénsia Fomento, Díli.
Autoridade PCIC kaptura no detein fujitivu Kalumban Mali relasiona ho informasaun katak nia kaer ilegalmente dokumentu sidadania Timor nian hodi troka nia naran ba Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.
Iha detensaun no kapturasaun ne’e, PCIC asegura dokumentu importante sira hosi Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, hanesan sertidaun Nascimento ne’ebé deskonfia atribui husi indivíduu ida iha Ministériu Justisa Timor-Leste, Billete Identidade Timor-Leste no sertidaun kazamentu husi Parókia ida ne’ebé hola parte iha Arkidioseze Metropolitana Díli.
Advertisement
Fujitivu Kalumban Mali orijen husi Lamaknen, Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur). Nia nu’udár fujitivu husi Prokuradoria Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia, halai husi justisa hodi mai haksumik tinan barak ona iha Timor-Leste no dezde tinan 2023 hetan ona nasionalidade Timorense.
Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali, hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, proses julgamentu bá kazu ne’e ho karater in-absénsia ho ajenda akuzasaun final, Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.
Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2026.
Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp 976. Kalumban Mali nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sia hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.