Justisa & Krime

Governu Timor-Leste Análize Relatóriu Kazu Fujitivu Kalumban Mali Atu Deporta Bá Indonézia

Published

on

Hatutan.com, (27 Maiu 2026), Díli—Governu liu-husi Ministériu Interiór (MI) no Ministériu Justisa (MJ) kontínua analizé dokumentu  relatóriu  kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman hodi deporta bá nia nasaun orijén Indonézia.

Lee Mós: Autoridade Sira Labele Esklui Kazu Fujitivu Kaluman Mali Ne’ebé Subar iha Timor-Leste

Fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman. Foto/Repro. Stockist Dili.

Kazu fujitivu Kalumban  ne’ebé halai husi justisa iha Timor Osidental ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia mai subar iha Timor-Leste to’o deskonfia  faislifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timoroan, ho naran Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.

Ministru Interiór Francisco da Costa Guterres, hateten bá Jornalista sira hafoin reuniaun  Konsellu Ministru iha edifísiu Ministériu Finansas, Díli, Kuarta (27/05/2026), hateten, Ministériu Interiór ho Ministériu Justisa,  haree no análize hela dokumentu  sira  kona-bá fujitivu Kalumban Mali,  atu foti dezisaun tuir lei  no legalidade hotu-hotu.

Advertisement

“Kazu bá fujitivu ne’e ami haree hela prosesu ne’e, maske prosesu ne’e naruk uitoan maibé ami ho Ministériu Justisa haree hela no ami sei halo análize bá nia dokumentu sira  molok ita foti desizaun atu deporta nia ba Indonézia,” Ministru Fracisco da Costa Guterres informa.

Membru Governu ne’e hateten, análize bá dokumentu kazu fujitivu ne’e, depende  atu haree bá prosesu ne’e la’o hanusa, no to’o iha ne’ebé, molok Governu deside atu halo deportasaun.

Nia afirma, Governu atu halo asaun ruma bá Kalumban Mali, nu’udar ‘korruptór  husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur) ne’e , tenke haree mós bá legalidade sira.

“Tanba ne’e maka dadaun ne’e ami sei halo no análize dokumentu sira ne’e sei la’o hela, ita sei haree buat hotu,” nia  hateten.

Governante ne’e mós afirma katak, prosesu ne’e la’o to’o  iha ne’ebé, nia seidauk bele ko’alia sai, tanba husi parte tékniku sira sei halo hela servisu.

Advertisement

Iha mandatu Governu ida-ne’e, nia dehan, sei halo esforsu masímu hodi  deporta fujitivu Kalumban Mali ne’e bazea de’it bá lei.

“Ami sei esforsu atu buka kazu ne’e ninia faze sira ho baze legál depois  maka ita rezolve problema ida-ne’e,” nia dehan.

Fó hanoin tan  fali katak iha Kuarta, 05 fulan-Juñu tinan 2023,  hale’u tuku 16:00 Otl, PCIC halo kapturasaun no detensaun ba  fujitivu Kalumban Mali  iha nia rezidénsia Fomento, Díli.

Autoridade PCIC kaptura no detein fujitivu Kalumban Mali relasiona ho informasaun katak nia kaer ilegalmente dokumentu sidadania Timor nian  hodi troka nia naran ba  Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.

Iha detensaun no kapturasaun ne’e, PCIC asegura dokumentu importante sira hosi Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, hanesan sertidaun Nascimento ne’ebé deskonfia atribui  husi indivíduu ida iha Ministériu Justisa Timor-Leste, Billete Identidade Timor-Leste no sertidaun kazamentu husi Parókia ida ne’ebé hola parte iha Arkidioseze Metropolitana Díli.

Advertisement

Fujitivu Kalumban Mali orijen husi Lamaknen, Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).  Nia nu’udár fujitivu  husi Prokuradoria Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia, halai husi justisa hodi mai haksumik tinan barak ona  iha Timor-Leste no dezde tinan 2023 hetan ona nasionalidade Timorense. 

Kalumban Mali, nu’udár fujitivu kazu korrupsaun bá projetu fornesimentu adubu (pupuk) iha Departamentu  Agrikultura no Plantasaun Provínsia NTT-Indonézia halai husi desizaun Tribunál iha tinan 2016.

Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali,  hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka  Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang  tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, proses julgamentu bá kazu ne’e ho karater  in-absénsia ho ajenda akuzasaun final,  Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.

Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2026.

Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada  575 ho valor orsamentu millaun Rp 976. Kalumban Mali nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sia hanesan kandidatu membru lejislativu husi  Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.

Advertisement

 Jornalista: Marcelino Tomae

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version