Hatutan.com, (28 Maiu 2026), Díli–Parlamentu Nasionál (PN) aprova iha faze jeneralidade proposta Orsamentu Retifikativu ho montante millaun US$271 ho votu a-favor 42, kontra zero no abstensaun 23 husu membru Bankada FRETILIN ho PLP.
Membru PN husi Bankada FRETILIN, José da Cruz, iha deklarasaun votu, Kinta (28/05/2026), konfirma katak Bankada FRETILIN partisipa iha debate ne’e ho sentidu responsabilidade seriedade no respeitu kle’an bá povu Timor-Leste tomak.
“FRETILIN rekoñese ho klaru katak daudaun ne’e mundu enfrenta krize internasionál ne’ebé grave provoka husi funu Médiu Oriente ne’ebé ninia impaktu mós bá nasaun barak inklui Timor-Leste,” nia hateten.
Advertisement
Deputadu ne’e hatutan, hasa’e folin petróliu internasionál no mós provoka aumenta presu kombustivel transporte, ai-han no kustu moris nian ein-jeralmente ne’ebé prezudika situasuan ohin loron família Timoroan barak enfrenta susar boot liu hodi sosa produtu báziku sira, selu transporte nia garantia moris loron-loron nian iha sira nia uma-kain, Permanente bá realidade ida-ne’e estadu iha obrigasaun foti médida sira hodi proteje populasaun, no hamenus impaktu krije internasionál nian.
Nia dehan, FRETILIN la’ós kontra medida sira iha proposta orsamentu retifikativu ne’e hodi apoia povu, maibé kestaun ne’ebé FRETILIN kestiona maka krize internasionál loos uza dinu hodi proteje populasaun, maibé ne’e kauza de’it ho justifikasaun hodi hatan bá dezafiu no gastu sira ne’ebé la responde loloos susar ne’ebé povu enfrenta dadaun.
Governu aprezenta proposta orsamentu retifikatívu ba Parlamentu Nasionál ho valór millaun US$271 hodi justfika urjensia proposta ne’e ho nesesidade átu responde bá krize enerjaitíku no aumenta folin kombustivel nian, maibé Deputadu José da Cruz hateten bainhira análize konteudu proposta ne’e hetan gastu barak ne’ebé la’ós iha relasaun direita ho krize internasionál kombustivel nian.
Nia afirma, FRETILIN husu ho lejitimidade tomak oinsá relasaun direita entre gastu sira ne’e ho krije Kombustivel ne’ebé mosu tanba funu iha médiu oriente. Tanba ne’e, opozisaun konsidera IX Governu konstitusionál uza krize internasionál ne’e nu’udar dalan hodi hatan bá orsamental ne’ebé la urjenti no la prioridade, hodi aproveita de’it karakter urjentsia bá kestaun Kombustivel,”
Iha fatin hanesan Prezidente Bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) Maria Angelina Sarmento Lopez, kritika maka’as proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) Retifikativu 2026 ne’ebé Governu aprezenta ho karáter urjénsia ba Parlamentu Nasionál.
Advertisement
“Objetivu hosi alterasaun OJE 2026 maka atu garante instrumentu legal no orsamental hodi responde ba “Seguransa Enerjétika no Fornesimentu Kombustível” tanba impaktu hosi konflitu iha Médio Oriente. Maibé, Governu fó atensaun boot ba krize internasionál, enkuantu haluha problema boot ne’ebé akontese iha rai laran rasik,” Deputada Maria Angelina Sarmento Lopez hateten.
Deputada Maria Angelina dehan katak “funu” ne’ebé povu Timor-Leste enfrenta ohin loron maka destruisaun bá moris komunidade sira, liu-liu iha Díli, ne’ebé afetadu husi polítika dezenvolvimentu no projetu Governu nian, populasaun barak lakon hela-fatin, negósiu ki’ik no kreatividade lokál, tanba Governu la halo diálogu ho komunidade no la aplika ho rigor Lei Expropriasaun por Utilidade Públika.
Nia argumenta Lei no. 08/2017 kona-ba expropriasaun por Utilidade Públika aprova ona husi Parlamentu, maibé agora Governu rasik mak desvaloriza lei ida ne’e.
Nia afirma prioridade sira iha OJE Retifikativu “kahur malu hanesan salada de frutas”, tanba além medida seguransa enerjétika, Governu mós inklui programa sira hanesan rekrutamentu kadete polísia, sosa trator no selu nomeasaun polítika,, medida sira ne’e la iha relasaun direta ho impaktu funu iha Médiu Oriente.
“Será que tanba funu mak Governu rekruta kadete 400 ema? Tanba funu mak Governu aloka osan ba nomeasaun polítika?” deputada kestiona.
Advertisement
Bankada PLP Konsidera Governu laiha kapasidade atu kontrola presu kombustível iha merkadu, tanba diferensa presu kombustível entre postu Esperansa Timor Oan (ETO) iha Lahane no Mandarin, ne’ebé tuir nia hatudu katak mekanizmu kontrolu Governu la lao ho di’ak.
Nia dehan, planu Governu atu gasta millaun US$174,3 hodi sosa kombustivel litru millaun 80 bá kombustível, enkuantu Estadu seidauk iha sentru armazenamentu kombustível Nasionál, katak Timor-Leste sei depende bá fasilidade kompañia privada, no situasaun ida ne’e hatudu katak Estadu laiha soberania enerjétika.
Nia mós fó hanoin fali katak, durante VIII Governu halo ona estudu kona-bá sentru armazenamentu kombustível iha Metinaro, maibé projetu ne’e la kontinua iha IX Governu. Maibé Governu kontinua halo esbanjamentu bá fundu mina-rai, enkuantu dadus hatudu katak ema hamutuk 360 mil resin moris iha linha pobreza.
Prezidente Bankada KHUNTO, António Verdial de Sosuza hatete, KHUNTO partisipa diskusaun no iha votasaun iha Jeneralidade nakonu ho responsabilidade.
Bankada CRNT Deputadu Oscar de Araújo, orsamentu retifikatívu ne’e hanesan kapitolu foun ida krusial bá jornada Governasaun finansia Estadu iha mandatu IX Governu Konstitusionál nian.
Advertisement
“Ajustamentu fiskal ida-ne’e fó hanoin fali bá ita katak, iha tinan fiskal 2023 nian Periódu Inisiál bá bainhira Govenru ida-ne’e hahú nia servisu hasoru kedas obrigasaun atu hadia orsamentu, hodi aliña diresaun ne’ebé loos bá programa dezemovlimentu nasionál nian,” dehan nia.
Nia dehan, orsamentu sira iha tinan kotuk liu-bá, la’ós tau de’it iha surat hahán leten, maibé tau iha prátika ne’ebé governu ida-ne’e halo avansu boot no barak, iha estrutura fiskal ho transparente no akontavel.
Ho ida-ne’e nia subliña, Bankada CNRT ho fiar-an hakarak hateten katak susesu husi pasadu sira ne’e maka fó ona komfiansa bá ita to’o ohin loron, agora besik miadu 2026 Governu foti hela pasu responsabilidade ida hodi propoin orsamentu retifikatívu iha Mandatu ida-ne’e.
Nia dehan liu-husi proposta alterasaun ida-ne’e valór konsolidadu husi orsamentu Jerál Estadu tinan fiskal 2026 nian hetan ajustamentu ho valór millaun US$271, hodi muda tetu Inisiál orsamentu ho totál millaun US$291 bá iha Millaun US$390, ne’ebé koresponde bá millaun US$101, reprezenta aumenta 4.4% kompara ho orsamentu Inisiálmente aprovadu.
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão lori Governu nia naran agradese bá bankada no komisarun sira ne’ebé simu ona pedidu hosi Governu hodi halo desizaun sira ne’e ho karákter urjénsia. Agradese tebtebes bá partisipasaun aberta, onesta, demokrátika hosi deputadu sira no bainhira aprovadu Governu sei ezekuta ho seriedade.
Iha aprezentasaun PM Xanana nian destaka entre medida prinsipál sira ne’ebé prevee, destaka kriasaun rezerva estratéjika kombustível nasionál ida ho valór millaun $174,3, ho intensaun atu asegura maizumenus fulan hitu nesesidade nasionál bá kombustível bá produsaun eletrisidade, no mós programa subsídiu bá kombustível ho valór millaun $42 hodi hamenus impaktu hosi aumentu folin internasionál sira bá família no negósiu sira.
Proposta ne’e inklui mós medida sira seguransa alimentár nian liuhosi reforsu estoke foos nian iha Sentru Lojístika Nasionál, rekrutamentu bá kadetes PNTL nian, despeza sira ne’ebé asosiadu ho Prezidénsia Pro Tempore CPLP nian, no reforsu ba Rezerva Kontinjénsia Estadu nian.
Rona tiha parte hotu Prezidente Parlamentu Nasionál Deputada Maria Fernanda Lay kaer bá giaun Parlamentu Nasionál no ajdenda orsamentu retifikatívu iha númeru 1.16 konklui intervensaun membru Parlamentu no membru Governu iha enseramentu debate.