Nasionál

AACTL Kumpri Despaxu MNEK ho MTK Hodi Fó Permisaun Ba Jet Privadu Cesna C700 Fila Bá Indonézia

Published

on

Hatutan.com, (03 Jullu 2026) Díli – Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL-sigla portugés), kumpri despaixu husi Governu liu-husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, ho Ministériu Transporta no Komunikasaun (MTK), hodi fó permisaun ka autóriza “ privade jet “siluman” fila bá Indonézia, ne’ebé hamosu dúvida boot no sia polémika iha públiku.

Lee Mós: Servisu Migrasaun Lahatene Objetivu no Atividade Indonéziu Na’in-Tolu Ne’ebé Private Jet “Siluman” Mai Atu Tula Sai

Jet Privadu ho tipu Cesna C700 ne’ebé tun iha Aeroportu IPNL, Kuarta (01/7/2026), hale’u tuku 17:15 Otl.

Prezidente Conselho de Administração da Autoridade da Aviação Civil de Timor-Leste (AACTL, I.P),   Zezinho António F. Gusmão, Sesta (3/7/2026), bá Hatutan.com liu-husi telefone konfirma katak, AACTL halo permisaun bá aviaun private jet  ho tipu Cesna C700 fila ona bá Jakarta tuir despaxu Governu no prosedimentu legál ne’ebé vigora.

“Kona-bá pasajeiru ami la hatene, tanba ami la halo tratamentu ba pasajeiru, ita halo autoriza aviaun ne’e fila,  parte ne’e husi MNEK mak halo pedidu ba MTK, depois Ministru Transporte no Komunikasaun  Miguel Marques Gonçalves Manetelu halo despaxu mai AACTL atu trata permisaun viájen tuir prosedimentu legál no norma sira  aplikavel,” Prezidente CA-AACTL,  Zezinho António F. Gusmão, hateten.

Advertisement

Zezinho hatutan, AACTL la iha kompeténsia atu trata asuntu pasajeiru sira,   resposabilidade de’it  maka halo tratamentu bá informasaun vou (flight information), verifika dokumentu aviaun no fó autorizasaun operasaun  bazeia prosedimentu legál ne’ebé aplikavel .

Nia esplika  tan  AACTL halo ona identifikasaun ba aviaun refere iha kalan molok aviaun ne’e partisipa iha operasaun.

Inspesaun ne’e inklui verifikasaun dokumentu aviaun, ekipamentu no sertifikasaun sira atu asegura katak hotu kumpri padraun seguransa aviasaun.

“Ami trata de’it mak flight information. Interese viajen no identidade pasajeiru sira ne’e kompeténsia protokolu MNEK no operadór ne’ebé halo pedidu. Ami halo ona verifikasaun dokumentu no ekipamentu hotu, no aviaun ne’e kumpri rekizitu legál,”  nia hateten.

Zezinho dehan AACTL  mós kolabora ho PNSIC iha prosesu investigasaun kona-bá pedidu sira relasionadu ho voo refere. Maibé, husi perspetiva autoridade aviasaun, aviaun ne’e la iha problema tanba dokumentu hotu kompletu no laiha relasaun direta ho suspeita sira ne’ebé agora daudaun investiga.

Advertisement

Nia haktuir, aviaun refere mak charter flight, la’ós vou komersiál, no nia objetivu mak atu foti pasajeiru  fila ba Indonézia. Maibé AACTL la simu lista pasajeiru no la hatene sé de’it mak sei viajen.

Tuir Zezinho, voo charter hotu-hotu tenke hetan autorizasaun husi AACTL no kumpri rekizitu administrativu no legál, inklui pagamentu taxa sira. Ho nune’e, jet privadu ne’e konsidera kumpre hotu ona rekizitu sira, maka AACTL fó permisaun atu fila, maibé aviaun ne’e la tula pasajeiru.

Nia dehan, tuir sekuénsia pedidu no prosedimentu legál ne’ebé kumpri ona, AACTL laiha direitu atu impede ka tahan aviaun charter refere.

Nia subliña, kompeténsia AACTL limita de’it ba aspetu tékniku no regulatóriu aviasaun. Kona-ba pasajeiru sira, inklui suspeita katak iha envolvimentu iha kazu ruma, la tama iha responsabilidade AACTL.

“Agora, atu transporta pasajeiru ka iha indísiu ruma katak pasajeiru ida envolve iha kazu ruma, ami nia parte la to’o iha ne’ebá tanba la’ós ami nia kompeténsia atu responde,” nia dehan.

Advertisement

Tuir nia, autorizasaun ba aviaun private jet refere fó tanba aviaun ne’e kumpri rekizitu legál no tékniku hotu ne’ebé ezije husi autoridade aviasaun sivíl.

Verifikasaun ne’e inklui lisensa aviaun, lisensa operadór, sistema flight tracking, lisensa pilotu no dokumentasaun legál sira  seluk.

“Aviaun ne’e ami maka fó autorizasaun tanba prienxe hotu rekizitu sira. Nia iha lisensa aviaun, operadór, flight tracking, pilotu ho nia lisensa no dokumentu hotu kompletu. Aviaun ne’e mós nu’udar aviaun charter ne’ebé ema bele aluga tuir prosedimentu legál,” nia esplika tan.

Iha Kinta no Sesta (02-03/07/2026), Hatutan.com tenta halo komfirmasaun bá  parte kompatente sira iha MNEK, maibé sira fó rajaun katak laiha, tanba okupadu ho vizita Primeiru Ministru Signapura Lawrence Wong mai Timor-Leste.

Lee Mós: Private Jet “Siluman” Cesna C700 Fila Ona Ba Jakarta

Advertisement

Jornalista: Marcelino Tomae

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version