Opiniaun

Rejime Kareira Únika entre Esperansa no Desafiu Foun!

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano Afonso Belo

Reforma administrasaun públika sai ajenda estratéjiku ida ba Governu Timor-Leste iha esforsu atu harii Estadu ida ne’ebé profesional, eficiente, transparente no responsivu ba nesesidade sidadaun sira. Iha kontestu ida ne’e, proposta Rejime Kareira Únika mosu hanesan instrumentu importante atu reorganiza jestaun rekursu umanu no harmoniza sistema kareira iha Administrasaun Públika.

Ba balu-balun, proposta ida ne’e lori esperansa foun, tamba nia rajaun maka hari foun sistema jestaun funsionáriu públiku ne’ebé ho nia objetivu atu unifika regra rekrutamentu, unifika tabela salarial, unifika promosaun, unifika avaliasaun desempenhu, unifika padraun kompeténsia no formasaun. Hanesan dehan husi Max Weber (1947), administrasaun públika moderna tenke bazeia ba sistema kareira profissional, kompeténsia, hierarkia ne’ebé klaru no regulamentu uniforme. Weber mos konsidera katak burokrasia moderna la’ós deit estrutura organizasionál, maibé mekanismu atu garante imparsialidade, estabilidade no kontinuidade servisu públiku.

Advertisement

Maibé, ba sira seluk, proposta ida ne’e mos lori desafiu foun, tamba mosu perguntas barak-barak hanesan tuir mai: reforma ida ne’e sei muda deit estrutura administrativa, ka sei transforma kultura servisu? Sistema foun bele garante igualdade oportunidade ba funsionáriu hotu? Meritokrasi sei sai realidade, ka favoritismu no intervensaun polítika sei nafatin domina? Oinsá reforma ida ne’e sei afeta motivasaun, dignidade no bem-estar funsionáriu públiku?

Pergunta sira ne’e importante tanba reforma administrasaun públika laos deit halo mudansa ba lei ka estrutura organizasionál. Maibe, reforma administrasaun públika nia susesu depende ba oinsá reforma bele hadi’ak kapasidade instituisaun no valoriza rekursu umanu ne’ebé hala’o máquina Estadu funsiona loron ba loron.

Tuir Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD, 2020), reforma servisu sivíl sei la produz rezultadu sustentável se la akompaña ho sistema meritokrátiku, lideransa efetiva, transparénsia no mekanismu responsabilizasaun. Mudansa regulamentu deit la sufisiente atu transforma organizasaun se kultura institusionál no prátika jestaun bai-bain seidauk muda. Nune’e mos, World Bank (2020) hateten katak rekursu umanu mak kapital estratéjiku ba Estadu. Bainhira governu investe ba kompeténsia, motivasaun no integridade funsionáriu públiku, kualidade prestasaun servisu ba sidadaun sei aumenta.  Maibé bainhira sistema la recompensa desempenhu no kompeténsia, produtividade no konfiansa públika sei menus. Tanba ne’e, Kareira Únika presiza fundamenta ho meritokrasi katak, promosaun, movimentasaun no dezenvolvimentu kareira tenke bazeia ba kapasidade, desempenhu, integridade no rezultadu servisu.

Bainhira ema sente katak servisu di’ak la hetan rekonesimentu, motivasaun sei tun no instituisaun sei lakon rekursu umanu ne’ebé iha kualidade. Hanesan Peter Drucker (1999) dehan, organizasaun ida sei la sai di’ak liu husi kualidade lideransa no ema ne’ebé nia iha. Jestaun moderna laos deit administra rekursu, maibé dezenvolve ema atu bele kontribui ho máximu ba organizasaun.

Reforma la bele para iha meritokrasia deit. Reforma tenke ko’alia mos kona-ba lideransa. Dala barak ita haree ema hirak ne’ebe tuir iha kargu xefia, maibé laiha karakter nudar lider. Lider laos deit simu autoridade husi lei. Lider tenke iha kapasidade atu inspira, lidera equipa, rezolve problema, toma desizaun ho justiça no sai ezemplu ba subordinadu sira. Autoridade morál no profesional importante liu duké autoridade administrativa.

Advertisement

Iha tempu hanesan, reforma tenke garante sistema avaliasaun desempenhu ne’ebé transparente no rigorozu. Instituisaun moderna la promove ema tanba tempu servisu deit. Instituisaun moderna valoriza rezultadu, inovasaun, responsabilidade no kontribuisaun ba organizasaun. Avaliasaun desempenhu tenke sai instrumentu atu hadi’ak servisu, la’ós deit dokumentu administrativu. Maibé reforma administrasaun públika sei la kompletu se haluha ema ne’ebé halo sistema funsiona, liu-liu funsionáriu públiku sira.

Realidade iha Timor-Leste hatudu ona katak funsionáriu públiku barak dedika-an servisu ba Estadu durante tinan barak, maibé nafatin enfrenta kustu moris ne’ebé aas. Sira la buka atu sai ema riku. Sira buka deit moris ho dignidade. Saláriu ne’ebé sufisiente, oportunidade dezenvolvimentu profisionál, ambiente servisu ne’ebé saudavel no sistema promosaun ne’ebé justu mak motivasaun importante ba servisu públiku.

Tuir Herzberg (1968), motivasaun servisu la depende deit ba saláriu. Maibé remunerasaun justu, rekonesimentu, oportunidade dezenvolvimentu no satisfasaun servisu hamutuk mak fator importante atu aumenta produtividade no kompromisu organizasionál.

Profisionalismu tenke lao hamutuk ho valorizasaun. Estadu la bele husu integridade, produtividade no dedikasaun aas, maibé husik funsionáriu sira moris iha difikuldade ekonomia. Bainhira la iha balansu entre dever no direitu, entre responsabilidade no remunerasaun, reforma sei difisil atu produz rezultadu ne’ebé ita hakarak.

Tanba ne’e, Kareira Únika laos tenke haree deit hanesan reforma administrativu ida. Maibe, tenki hare hanesan instrumentu atu kria administrasaun públika ida ne’ebé professional moderna ne’ebe garante igualdade iha oportunidade, promove meritokrasi, investe ba dezenvolvimentu rekursu umanu no valoriza kontribuisaun funsionáriu públiku iha prosesu konstrusaun estadu no nasaun.

Advertisement

Ho nune’e mak karik bele sujere, atu reforma ida ne’e atinji nia objetivu, iha rekomendasaun balun hanesan tuir mai;

  1. Governu presiza garante katak regulamentu implementasaun klaru, konsistente no aplika ba instituisaun hotu.
  2. Sistema promosaun tenke fundamenta ba kompeténsia, integridade no desempenhu, la’ós ba senioridade deit ka konsiderasaun polítika.
  3. Dezenvolve sistema avaliasaun desempenhu ida ne’ebé mensurável, transparente no bazeia ba indikadór objetivu.
  4. Investe kontinuamente ba formasaun profesional, lideransa, kompeténsia dijitál no ética servisu públiku.
  5. Fortalece mekanismu auditoria, supervizaun no reklamasaun atu garante responsabilizasaun no aumenta konfiansa públika.
  6. Halo revizaun periódika ba sistema Kareira Únika atu asegura katak reforma kontinua adapta ba mudansa sosial, ekonomia no teknolojia.

Ikus liu  nia konkluzsaun maka, Rejime Kareira Únika reprezenta oportunidade estratéjika ida ba Timor-Leste atu moderniza administrasaun públika no fortalece jestaun rekursu umanu. Reforma ida ne’e bele sai pontu importante atu harii sistema servisu sivíl ne’ebé profissional, transparente no orientadu ba rezultadu.

Maibé, susesu reforma la depende deit ba aprovasaun lei foun. Reforma depende ba implementasaun ne’ebé konsistente, lideransa ne’ebé iha vizsaun, kultura organizasionál ne’ebé promove integridade no kompromisu polítiku atu respeita meritokrasi, tamba administrasaun públika moderna presiza funsionáriu públiku ne’ebé kompetente, motivadu no iha dignidade.

Ikus liu, reforma administrasaun públika la’ós deit kona-ba unifika kareira. Reforma lolos  mak transforma mentalidade, fortalece lideransa no kria kultura servisu ne’ebé fó prioridade ba sidadaun. Reforma administrasaun públika nia susesu laos deit husi lei foun ka estrutura foun. Reforma adminsitrasaun públika susesu tenke hahu husi, oinsá reforma ne’e bele transforma funsionáriu públiku sai profesional ne’ebé motivadu, no oinsá servisu públiku moderniza-an hodi bele responde di’ak liu ba interese sidadaun sira nian.

Bainhira Estadu investe ba ema, investimentu ida ne’e sei fila-fali ba sidadaun liuhusi servisu públiku ne’ebé di’ak liu. Bainhira kompeténsia, integridade no responsabilidade sai valor prinsipal iha Funsaun Públika, Timor-Leste sei iha administrasaun ne’ebé preparadu atu responde ba dezafiu nasional, integrasaun rejionál no dezenvolvimentu sustentável iha future.

Avante!

Advertisement

Referénsia sira

  • Drucker, P. F. (1999). Management Challenges for the 21st Century. Harper Business.
  • Herzberg, F. (1968). One More Time: How Do You Motivate Employees? Harvard Business Review.
  • (2020). Government at a Glance 2020. OECD Publishing.
  • Weber, M. (1947). The Theory of Social and Economic Organization. Oxford University Press.
  • World Bank. (2020). Worldwide Bureaucracy Indicators: Methodology and Findings. World Bank.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version