Arguidu na’in96 ba kazu ilísitu iha Bebonuk partisipa iha julgamentu primeira interogatóriu iha TJPID, Domingu (12/07/2026). Foto/Marcelino Tomae
Julgamentu primeiru interogátoriu kontinuasaun bá atividade ilísitu iha Bebonuk ne’ebé hala’o iha Tribunál Judusiál Primeira Instánsia Díli, Domingu (12/07/2026), Prokuradór João Marques ho Pedro Batista reprezenta Ministériu Públiku, solita bá meritisimu juis prosesu atu aplika medidak kausaun US$3000 no medída koasaun proibisaun aujénsia bá arguidu na’in-96.
Ministériu Públiku promove arguidu sira bá krime jogu Ilísitiu, brankeamentu kapitáis, burla informátika ne’ebé previstu ona iha kódigu penál Timor-Leste.
Advertisement
Advogadu Privadu sira hanesan Otavio Cardoso, Jauario Martins ho Pedro Camões hato’o bá tribunál mosu kontroversiál.
Durante Julgamentu Advogadu Privadu bá arguidu na’in-90 Otavio Cardoso ho Januario Martins husu tribunál atu aplika medida kausaun US$2000 bá kada arguidu no proibisaun aujénsia bá sira na’in-96.
Enkuantu bá arguidu na’in neen (6) Advogadu Privadu Pedro Camões husu tribunál atu aplika aprezentasaun periódidika ho Termu Identidade Rezidensia (TIR) tanba prova bá arguidu sira la sufisiente, tanba investigasaun ne’e seidauk indentifika krime burla informátika ne’e akontese.
Rona tiha alegasaun Ministériu Públiku no deklarasaun husi Advogadu Privadu sira Tribunál deside ádia bá Segunda (13/07/2026), haleu 11:00 OTL hodi halo despaixu.
Hafoin remata julgamentu Primeiru Interogátoriu Advogadu Privadu Pedro Camões, informa bá Jornalista sira katak razaun nia husu tribunál atu aplika medida kausaun no aprezentasaun periódidika ho TIR tanba krime burla informátika seidauk akontese loloos bá nia kliente sira.
Advertisement
“Ministériu Públiku maka kompriende sala, tanba defeza haree katak, prova bá ida kazu agora ne’e la sufisiente, tanba seidauk haree burla informátika ne’e akontese, vítima iha Indonézia seidauk iha, vítima iha Xina seidauk iha, vítima iha Portugál, inklui mós Timor-Leste seidauk akontese ka laiha,” Advogadu Privadu Pedro Camões hateten.
Nia hatutan, autoridade seguransa sira hanesan PCIC ho PNTL bele deskobre atividade ne’e bele akontese krime burla informátika, maibé autoridade sira trava nune’e la akontese.
Nia agrumenta, haree fali bá komputadór sira ne’ebé maka iha, prosede bá atu haklean iha prosesu investigasaun mak foin hatene katak, prátika duni krime burla informátika , no bele mós laiha.
Nia subliña, tanba krime burla informátika ne’e tenke iha realidade, tenke iha tranzisaun osan ruma, tenke hatudu katak ema manda husi ne’ebá mai, no ema manda husi ne’e bá ne’ebá.
“Kona-bá multa US$3000, ho ha’u nia kolega defeza na’in rua seluk, hakarak US$2000, kada arguidu, mais bá ha’u, tanba prova la sufisiente, tanba ita iha Timor ne’e iha tinan 2026 komputador iha fatin tenke iha, no iha telefoni no IT, lolos ne’e halo investigasaun tenke kle’an, tanba buat sira ne’e akontese ka lae, la’ós tanba haree komputadór barak ita dehan ne’e jogu Online Scamming, atu halo burla informátika, sedu liu ita atu halo ida-ne’e” nia dehan.
Advertisement
Janesan Advogadu ne’ebé halo defeza bá arguidu sira, konsidera katak Minitériu públiku sedu liu hodi deklara médidia ne’ebé todan bá tribunál.