Justisa & Krime

Advogadu Kontesta Detensaun “Ilegál” PCIC Hasoru Xinés Na’in-tolu Ne’ebé Hela iha Eis-Minitru Rui Gomes Nia Rezidénsia

Published

on

Hatutan.com, (15 Julu 2026), Díli – Advogadu privadu  José Pedro Camões, submete rekursu Habeas Corpus bá Tribunál Rekursu (TR)  hodi kontesta detensaun  ne’ebé nia parte konsidera “illegal” husi Polísia  Sientífiku Investigasaun Kriminál (PCIC- sigla-portugés) bá Xinés na’in-tolu (3) ne’ebé toba ka hela  iha rejidénsia  privadu eis-Ministru Finansa Rui Gomes nian  iha Fomento II, Díli.

Lee Mós: PCIC Detein Tan Suspeitu Jogu Online Na’in-27 husi Xina iha Fomento II

Advogadu Privadu José Pedro Camões

Advogadu Privadu José Pedro Camões bá Jornalista sira iha resintu Tribunál Rekursu, Kuarta (15/07/2026) hateten katak rekursu habeias corpus ne’e  kontra autoridade sira  halo  buska  apreensaun iha madrugada,  loron 13 fulan-Jullu 2026, PCIC ho nia grupu Intelijénsia sira halo operasaun ida bá iha Fomento II.

“Sira bá kaer iha señór Eis-Ministru Finansas nia uma,  tanba dehan sira aluga iha ne’ebá, loos ka lae?, maibé domisiáriu ne’e, sira tama tenke ho prosedimentu legál, ne’e konstitusaun maka dehan, sei tama sein oras  ne’ebé tuir  lei  dehan, aktu sira ne’e labele konsidera aktu ilegais,  tanba  ne’e ha’u mai rekere habeas corpus, depois Tribunál Rekursu halo despaixu fó bá Ministériu Públiku,”  Advogadu Privadu Pedro Camões  hateten.

Advertisement

Nia hatuan, bainhira PCIC  bá iha Fomento kaer  nia abrigu na’in tolu (3) ne’ebé toba  hela iha kuartu laran,  la halo  kualker atividade ida iha ne’ebá, entaun tuir  Konstitusaun Repúblika obriga  kuandu tama iha rezidénsia ema nian tenke iha mandadu pur-esktritu husi Tribunál

Nia  subliña, Autoridade seguransa sira bá sein mandadu ruma, tanba ne’e  nia konsidera prezensa autoridade sira PCIC h onia grupu bá iha  rezidénsia eis-Ministru Finansas Rui Gomes, halo violasaun bá domisiliáriu.

Nia dehan, aliende halo violasaun domisiliáriu ne’ebé  Konstitusaun RDTL obriga atu kumpri  bá autoridade seguransa  Timor-Leste mós halo torturasaun, to’o balu liman kanek, ain kanek, no balu tohar, to’o nehan nakdoko.

“Ita haree  ita nia autoridade  seguransa sira halo servisu duni, maibé  fora husi servisu ida ne’ebé tuir lei  permite, tanba violasaun ida ne’e maka, defeza intende sira halo violasaun bá Konstituisaun,  no violasaun ida-ne’e  proividu. Kuandu proividu mak aktu sira ne’ebé maka sira halo bá ha’u nia kliente sira ne’ebé ha’u reprezenta bá ne’e kontra konstitusaun Repúblika, tanba ne’e husu Tribunál atu dekreta liberta sira liu-husi habeias Corpus,” José Pedro Camões afirma tan.

Nia dehan, tuir loloos autoridade  polísial sira halo servisu de’it,  maibé la bele halo torturasaun, sei Autoridade sira halo torturasaun.

Advertisement

“Vítima ne’ebé ha’u  Reprezenta ne’e  naran Lin Hun Jin, toba hela iha kuartu laran, autoridade sira tama iha  madrugada,  sira kaer tuku lima dadeer, sira lori bá PCIC,   ne’ebé aktu sira ne’e ita bolu violasaun rezidensia, grave  liután, sira baku ema kanek to’o balun nehan tohar, ne’e proividu, tanba dezde ita ukun-an,  ita kaer sidadaun sira sé de’it ita labele halo torturasaun bá ema sira ne’ebé  sei  sei iha faze investigasaun,” nia esplika.

Tanba ne’e, nia afirma, Rekursu Habeias Corpus ne’e,  prazu 24, Tribunál Rekursu, halo pedidu bá Prokuradór titulár, atu toma pozisaun bá  vítima Xinés.

Advogadu privadu José Pedro Camões hatama pedidu Habeas Corpus bá Tribunal de Rekursu hodi husu libertasaun imediata bá sidadaun Xinés na’in-tolu, mak Lin Jin Jin, Chen Yao Zong no Bian Quan Jun, ne’ebé atualmente detein iha instalasaun PCIC.

Tuir dokumentu pedidu Habeas Corpus ne’ebé Hatutan.com asesa, defeza alega katak operasaun Polísia Sientífika  Investigasaun Kriminál (PCIC) iha área Fomento II , Díli, iha madrugada, loron 14 fulan-Jullu 2026, viola dispozisaun Konstituisaun no Código de Processo Penal.

Bainhira rekerente sira hela toba iha kuartu ida iha rezidénsia privada ne’ebé arrenda husi empresáriu timoroan Fernando Divita, iha área kotuk rezidénsia eis Ministru Finansas Rui Gomes, bainhira PCIC tama ba uma ne’e entre tuku 03:00 to’o 04:00 dadersan.

Advertisement

Tuir   Kronolójia autoridade polísial tama ba rezidénsia no kuartu laran laiha mandadu husi Tribunal no laiha autorizasaun husi autoridade judisiál kompetente. Dokumentu ne’e mós refere katak rekerente sira la halo atividade ilegál ruma bainhira operasaun hala’o.

Iha petisaun ne’e, defesa mós alega katak rekerente Lin Jin Jin hetan violénsia fízika durante detensaun. Tuir alegasaun ne’e, vítima hetan baku iha ibun, liman no ain, no fotografia sira kona-bá kanek ne’ebé alegadamente sofre durante operasaun mós anexa bá prosesu.

Durante operasaun la iha tradutór língua Mandarin atu fasilita komunikasaun ho sidadaun xinés sira ne’ebé envolve iha kazu ne’e.

Iha nia fundamentasaun jurídika, defeza invoka Artigu 33 no Artigu 37 husi Konstituisaun RDTL, ne’ebé garante direitu ba Habeas Corpus no inviolabilidade domisíliu. Defesa mós refere dispozisaun kódigu  Prosesu Penál ne’ebé determina katak buska domisiliária tenke hetan despaixu husi Juiz.

Tuir pedidu ne’e, advogadu husu Tribunal  Rekursu atu deklara detensaun ne’e ilegál, ordena libertasaun imediata ba rekerente sira, deklara nula busca no apreensaun ne’ebé realiza durante operasaun, no devolve bens pessoais ne’ebé apreende.

Advertisement

Defeza mós husu atu alegasaun kona-bá torturasaun no  tama bá rezidénsia sem mandadu bele sai objetu investigasaun kriminal hasoru elementu sira ne’ebé envolve.

To’o notísia  públika ne’e, Hatutan.com seidauk  halo komfirmasaun  ho PCIC   no Ministériu Públiku kona-bá alegasaun sira ne’ebé hato’o iha pedidu Habeas Corpus ne’e.

Jornalista: Marcelino Tomae

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version