Prokuradór Jerál Repúblika (PGR), Nelson de Carvalho.
Prokuradór Jerál Repúblika (PGR), Nelson de Carvalho, bá Jornalista hafoin tomada posse bá ofisiál Justisa na’in-16 iha Edifísiu PGR, Colmera, Dili, Sesta (17/07/2026) hateten, investigasaun kona-bá kazu jogu online ilísitu, scam call centre no burla informátika sei hasoru dezafiu boot atu identifika autór prinsipál sira, tanba maioria suspeitu ne’ebé to’o agora autoridade sira detein mak “cavalo mandado”, enkuantu organizadór ka finansiadór sira seidauk konsege hetan.
“Kona-bá kazu jogu ilísitu Scam Call Centre no Scamming ilegál, ita boot sira (Jornalista-Red) tenke servisu hamutuk ho Ministériu Públiku, la’ós Prokuradór de’it, ita-boot sira mós sai mata-dalan bá Timor hotu. Informasaun fó mai ita haree, iha deteta barak ona, maibé ha’u, atu hatete bá ita-boot sira katak durante ne’e ita haree, autór prinsipal sira nunka hetan, mais ita kaer hanesan cavalo mandato sira ne’e maibé ita buka tuir nafatin,” PGR Nelson de Carvalho hateten.
Nia hatuan, Ministériu Públiku kontinua halo investigasaun bá rede krime organizadu ne’ebé envolve atividade jogu online ilísitu no burla eletrónika ne’ebé la’ós de’it afeta Timor-Leste, maibé iha ligasaun ho grupu transnasionál sira.
Advertisement
Maske operasaun konjunta hosi Polísia Sientífika Investigasia Kriminál (PCIC-sigla portugés), Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no entidade seguransa sira konsege detein iha fatin barak hanesan Tibar, Ulmera, Kampung Baru-Comoro, Metiaut, Bebonuk, Manleuana, maibé investigasaun hatudu katak sira-ne’ebé kaer maioria la’ós ema ne’ebé planeia no kontrolla operasaun kriminál sira.
Tuir PGR, enkontru ne’e sei sai oportunidade halo kordenasaun di’ak liután entre Ministériu Públiku, autoridade relevante sira no órgaun komunikasaun sosiál, atu aumenta komprensaun publika kona-bá ameasa rime dijitál no esforsu Estadu nian hodi kombate sira illegal atividade
PGR Nelson afirma mídia no jornalista sira iha papél importante atu fó informasaun bá públiku no ajuda hamenus propagasaun informasaun ne’ebé la loos, liu-liu iha tempu ne’ebé Timor-Leste enfrenta ameasa husi atividade Krime dijitál hanesan, fraude Scam Call Centre
“Tanba ne’e ha’u nia alin Jornalista sira ita imi hetan informasaun ita ko’alia bá malu, ita hatete bá malu, ha’u sente katak bá interese estadu, imi mós Timor nia oan, ita ulun fatuk moras bá ida-ne’e, maibé kontinua esforsu hodi kombate atividade jogu ilísitiu sira ne’e,” nia dehan
Nia afirma, PGR sei konvoka enkontru ida envolve autoridade relevante sira fahe informasaun ofisiál no hametin koordenasaun entre Ministériu Públiku, instituisaun Estadu sira no media, kompleta malu hodi kombate Krime transnasional no grupu organizadu sira ne’ebé dadaun ne’e akontese iha Timor.
Advertisement
Nia subliña, kolaborasaun entre autoridade no média importante tebes atu proteje interese nasionál no hasa’e konsiénsia públika kona-ba risku husi krime dijitál ne’ebé afeita seguransa no ekonomia nasaun
Nia afirma tanba, kazu jogu ilísitiu Scam Call Centre no Scaming ilegál, difísil atu deteta bá autór Prinsipal sira.
“Ita boot sira hatene nia fukun mai husi ne’ebé?, naokten sira matenek liu ita, ita fó foin hanoin hanesan ne’e, sira hanoin antes tiha ona, maibé la’ós kestaun fukun, ne’e ha’u la bele ko’alia ida-ne’e, ne’e ita boot sira bá husu iha Parte Govenru, ha’u haree bá Parte investigasaun ninian de’it,” nia dehan
Nia dehan, durante Autoiridade Polísial sira halo deteinsaun, to’o submete bá Julgamentu Prirmeiru Interogátoriu, maibé laiha vítima. Tanba ne’e nia nia konsidera, vítima maka estadu Timor-Leste, Govenru, liu-liu bá povu Timor.
“Tanba sira halo bosok ho buat sira ne’e, kauza ne’e bá legadus, vítima maka Estadu, Governu Timor, no povu Timor,” nia dehan,” nia dehan.
Advertisement
Tanba ne’e, nia PGR aviza Timor-oan tomak atu la bele monu fitas modus operandus ne’ebé ema halo promosaun iha média sosiál, hanesan Facebook.
“Sei ita boot sira deskonfia bá hato’o iha polísia, para ita bele buka tuir,” nia dehan.
Médidia kausaun bá Kazu jogu online scam Call Centre hahú husi Tibar, Metiaut, Bebonuk , Ulmera Kampung Baru Comoro, to’o iha Fomento II, ne’ebé Ministériu Públiku reprezenta husi Prokuradór titulár aprezenta iha alegasaun, médida kausaun Ki’ik liu, atu garantia de’it bá prosesu kontinuasaun bá investigasaun, no bazeia mós bá suspeitu sira nia saláriu,” nia dehan.
Nia afirma, kona-bá prosesu kontiuasaun julgamentu ne’e sei kleur, tanba sei kontinua investigasaun, halo ezaminasaun bá objetus aprendidus hanesan komputadór, telemovel, no aprendidus sira seluk.
“Buat ida prestasaun kausaun ne’e mós, ema nia bahasa Karik buat ida In-came ka pedapapatan, tanba sira ne’e ne’e hanesan pesuru, atan bá kompaña sira ne’e, sira nia salariu ne’e hira, ita esforsu buka mak ulun boot ne’e, ne’e maka ha’u husu bá ita boot sira, imi hetan uluk ita hamutuk kaer lisuk, imi mós la’o ita buka, ita hotu buka, la’ós ita tuur nonok de’it lae, ser hanesan Timor-oan,” nia dehan
Advertisement
Nia fundamenta, prosesu balun sei iha faze investigasaun, objetus sira balun sei iha halo teste iha laboratoriu, bá objetus aprendidus hanesan komputadór, Laptop telemovel sasán barak demais, fatin mós la to’o ona atu asegura.
MP Sei Notifika Dirijente ANC ho DNIC
PGR Nelson de Carvalho hatete, tanba jogu Online Scam Call Centre no Scamming ilegál utiliza internet konsidera hanesan krime Noun partisipativu, signifika konsultór sira bá internet iha Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC-sigla Portugés) ho Diresaun Nasionál Infraestrutura no Komunikasaun (DNIC) ne’ebé tutela bá Minitériu Transporte Komunikasaun (MTK).
“Depois ita sei haree, konsultor iha ne’ebá , atu bolu nusa maka la bele bolu, sése de’it kuandu bolu, bolu atu mai partisipa, sei sira la mai tenke fó Justfikasaun, sei laiha justfikasaun, signifika dezovidneia bá prosesu Justisa, bá sése de’it kuandu iha notifiksuan mai de’it, tanba ita Timor-oan ne’e kiik lalika,” nia dehan
Kazu Bebonuk Arguidu na’in-96, Tribunál deside kada arguidu selu US$3,000, no iha mós jerente na’in-ida ne’ebé husu US$5,000 ho totál US$293,000.
Advertisement
Kazu Tibar Arguidu na’in-60, kada arguidu hetan obrigasaun selu US$2,500 , Jerente Inisiál ida ho inisiál D tama prizaun preventiva la selu kausaun. Totál US$150,000.
Kazu Metiaut Arguidu na’in-27:, Tribunál Aplika Médida kausaun ba US$3,000 kada arguidu, Totál hamutuk US$81,000.
Kazu Manleuana Arguidu na’in-29 Tribunál aplika kautélar kausaun US$2,500 bá kada arguidu, totál hamutuk US$72,500.
Kazu Ulmera Munisípiu, Arguidu 76, médidia kausaun US$ 10,000 bá jerente ida ho inisiál D no na’in-75 kausaun US$2500 no Kazu scam call centre Kampu Barru, Comoro, arguidu na’in-14 Tribunál aplika médida kausaun US$2500 bá kada arguidu totál kausaun US$197,500.