Justisa & Krime

Aban Advogadu Eis Padre Richard Dasbach Hatama Rekursu 

Published

on

Hatutan.com (09 Janeiru 2022) Díli- Advogadu privadu Eusébio Guterres, Miguel Faria no Pedro Aparício ne’ebé fó asisténsia ba eis Padre Richard Dasbach hosi Estadus Unidus Amérika (EUA), sei submete rekursu ba Tribunál Distritál Oecuse (TDO) no Tribunál Rekursu (TR), hodi kontra desizaun TDO ne’ebé aplika ona pena prizaun efetiva tinan 12 ba eis Padre Richard Dasbach.

Eis Padre Richard Dasbach hamutuk ho prizioneiru sira seluk iha prizaun Becora. Foto Espesiál hosi Facebook.

Kontiudu hosi rekursu ne’e, tanba parte advogadu la aseita ho desizaun TDO ne’ebé haree liu ba pontu rua, primeiru alegasaun hosi Ministériu Públiku (MP), segundu motivasaun ba kondenasaun bazeia de’it ba sasin indireta ne’ebé la prienxe elementu krime ne’e, tanba rezultadu hosi krime ne’e laiha vítima ida mak hatudu sofrimentu, maibé TDO nafatin afavór ba deklarasaun vítima.

Notisia iha Relasaun:Eis Padre Richard Dasbach Tama Kadeia Tinan 12

TDO mós la apresia ba deklarasaun sasin direta ne’ebé desde tempu Indonézia hela hamutuk ho kondenadu ne’e to’o agora.

Advertisement

“Desizaun TDO foin daudaun ne’e la’ós últimu desizaun, tanba sei hein rekursu ordinária no ekstraordinária. Tanba ne’e, iha loron 10 fulan ne’e ami na’in-tolu sei dezloka ba Oecuse hodi ba hatama rekursu ba TDO no remete ba iha Tribunál Rekursu (TR),”Advogadu privadu, Miguel Faria hateten ba Hatutan.com, via telefónika Domingu (09/01/2022).

Daudaun ne’e, prosesu rekursu sei la’o tanba ne’e bainhira desizaun hosi Rekursu ne’e iha ona, maka foin bele dehan kondenadu ne’e kumpri ona.

Daudaun ne’e kondisaun fízika hosi eis Padre Richard Dasbach di’ak no durante iha prizaun Becora la hetan ona presaun hosi ema seluk kona-bá Uma Orfanatu Topo-Honis hosi ema seluk.

Iha loron 21 fulan Dezembru tinan 2021, TDO liu hosi desizaun finál hosi juíz singulár Yudi Pamungkas kondena eis Padre Richard Dasbach ho pena prizaun tinan 12 relasiona ho nia involvimentu ba krime abuzu seksuál menór no pornografia infantíl ne’ebé previstu iha artigu 177, 176 hosi kódigu penál Timor-Leste.

Antes ne’e, JU,S Jurídico Social  konsidera desizaun Tribunál Distritál Oecusse hodi kondena arguidu ba krime abuzu seksuál hasoru labarik-feto na’in-haat iha orfonatu Topu Honis, ho vítima rua, maka JU,S Jurídico Social, ne’ebé reprezenta vítima na’in-sia iha kazu ida-ne’e, lori vítima nia naran hodi deklara katak: maski  Tribunál kondena arguidu, ho kastigu prizaun tinan 12 la refleta gravidade hosi krime no prátika hosi Tribunál.

Advertisement

Tuir loloos, haree ba gravidade krime, arguidu devia simu kastigu másimu tuir lei iha Timor-Leste: tinan 30 iha prizaun. Ho nune’e, vítima sira la konkorda ho kastigu ne’ebé Tribunál fó ba arguidu, no sei halo rekursu.

Kondenasaun ba arguidu sei la hamate terus no sei la halakon fitar ne’ebé vítima sira sente ba sira-nia moris tomak. Kondenasaun no kastigu mós sei la fó fila labarik no joven feto sira-nia moris hodi haksolok, hamnasa no halimar.

Apezárde kastigu la todan, desizaun hosi Tribunál ohin loron hatudu katak arguidu sala duni. Arguidu komete duni krime lubuk ida hasoru labarik-feto ne’ebé iha ninia mahon.

Kondenadu hosi Tribunál uluk nu’udar Padre, no hetan ona demisaun hosi Igreja Katólika tanba aktu hanesan.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version