Saúde

La Bele iha Diskriminasaun no Estigma Bá Ema ho HIV-SIDA

Published

on

Hatutan.com, (30 Novembru 2022), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, husu atu sosiedade no komunidade Timor-Leste la bele halo deskriminasaun no hamosu estigma bá ema ho HIV-SIDA.

Lee Mós : PNTL-UNFPA Hametin Parseria Prevene HIV no Moras Hada’et

Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, partisipa iha serimónia inaugurasaun “WHO Southeast Asia Regional Technicalmeeting on family planning and comprehensive abirtion Care” iha salaun OKA, Díli, Kuarta (30/11/2022). Foto/Elio dos Santos da Costa

Iha mundu ohin loron iha ona tratamentu ne’ebé di’ak bá ema ho HIV-SIDA, seidauk iha kura no laiha vasina, maibé tratamentu sira iha tinan 40 ona ne’e hatudu katak bele ajuda ema ho HIV-SIDA bele moris naruk.

“Importante liu mak prevensaun, uza prezervativu. Kazu barak iha Timor-Leste ne’e akontese tamba lakohi kuidadu, liuliu bá joven sira, la bele estraga imi nia vida, kuidadu no proteze imi nia an, tamba iha rai balun hanesan iha Áfrika populasaun 30% afeita HIV-SIDA,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten  bá jornalista sira iha Salaun OKA, Díli, Kuarta (30/11/2022).

Advertisement

Xefe Estadu mós husu atu la bele iha diskriminasaun no estigma bá ema ho HIV-SIDA tamba HIV-SIDA la da’et bá ema arbiru.

Nia afirma HIV-SIDA sei la daet ba ema wainhira tur hamutuk, han hamutuk, hakuak malu, uza sasan haris troka malu, hela hamutuk tamba ne’e uaibhira ema ho HIV-SIDA ida halo nia atividade negósiu komunidade la presiza tauk atu sosa nia sasán, komunidade sira la presiza atu diskrimina ema ho HIV-SIDA bainhira sira halo aktividade ekonómiku, sosial ka kultural ruma.

Infeksaun HIV-SIDA mai husi relasaun sexual ne’ebé la seguru no bele mós da’et uainhira iha transfusaun ran balun ne’ebé kontaminadu ho HIV-SIDA.

“Há’u hateten atu labele iha deskriminasaun no estigmasaun ba ema ho HIV-SIDA, tamba ne’e la’ós gripe ka virus hanesan Covid-19 ne’ebé ita besik de’it mós la di’ak. HIV-SIDA bele daet uainhira ran ne’e kontaminadu ho HIV-SIDA ka halo transfusaun mak bele hetan,” Ramos-Horta tenik.

Relasiona ho loron mundial HIV-SIDA ne’ebé sei monu iha loron 01 fulan-Dezembru, Xefe Estadu husu atu ema hotu ne’ebé sente iha ona sintomas ba HIV-SIDA tenke hakbesik an bá iha sentru saude, klinika ka ospitál hodi hetan tratamentu atu bele moris bá tempu naruk.

Advertisement

Dadus husi Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA Institutu Públiku katak ema ho HIV-SIDA ne’ebé rejistu iha Ministériu Saúde hatudu hamutuk 1,582.

Hosi númeru ema ho HIV-SIDA ne’e rejista ema 260 lakon vida ka mate, ema liu 800 halo tratamentu no ema liu 300 mak subar ka lakohi bá halo tratamentu iha fasilidade saúde sira besik.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version