“Primeiru, ha’u hakarak hateten katak, lójikamente la responde tiha ona. Sasán ne’e mai hosi STAE mak print out kartaun eleitorál. Iha relasaun saida ho partidus polítikus. Ne’e laiha relasaun totalmente. Ema ida atu hasai nia kartaun eleitorál, iha prosedimentu espesiál bá ida-ne’e. Ne’e STAE mak hatene, partidus polítikus la hatene,” Zetó Patrício hateten hafoin partisipa iha serimónia distribuisaun materiál sensitivu ho naunn-sensitivu iha edifísiu STAE, Caicoli, Sesta (12/05/2023).
Zetó dehan, tuir loloos Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ho Comissão Nacional de Eleições (CNE), bolu no kaptura ona sidadaun Indonézia na’in-rua ne’e, tanba sira nu’udár sidadaun nasaun seluk nian maibé, mai halo fali kampaña polítika iha TL.
Hanesan partidu polítku ida, KHUNTO laiha buat ida ho kartaun eleitorál, maibé tanba sáida mak duun bá KHUNTO mak halo fali kartaun eleitorál hodi fasilita sidadaun sira.
“Ami sujere bá PNTL, bá Imigrasaun servisu hamutuk ho CNE kaer mana na’in-rua ne’e tanba sira na’in-rua ne’e sidadaun Indonézia mai halo kampaña iha Timor-Leste. Ne’e kontra Lei. Kaer sira na’in-rua, investiga. Sé mak fasilita sira, hodi halo kartaun eleitorál,” Zetó Patricio hateten.
STAE Laiha Koñesimentu no Husu Keixa Legál
Diretór Jerál STAE, Alcilino Manuel Branco.
Iha fatin hanesan, Diretór Jerál STAE, Alcilino Manuel Branco hateten, STAE hanesan órgaun eleitorál ida ne’ebé haree liubá assuntu tékniku, laiha koñesimentu ofisiál ruma atu atrbui kartaun eleitorál bá estranjeira na’in-rua ne’e.
“Laiha koñesimentu. Purtantu ita mós hanesan sidadaun, ita asesu mós bá iha informasaun sira ne’ebé espalla. Ita hein nia prossesu kontinuasaun bá oin ne’e halo nusá. Tanba ne’e instituisaun Estadu,” Alcilino Manuel Brano konfirma.
Advertisement
Tanba ne’e, atu halo prosesu kontinuasaun ne’e STAE hein keixa legál ruma tuir Lei mak foin bele halo atuasaun imediata.
“Sé STAE mak iha koñesimentu bá preokupasaun ida-ne’e, signifika preokupasaun sira ne’e tenke aprezenta ho forma ida ne’ebé legál no formál atu nune’e tékniku sira bele haree medida ida ne’ebé mak STAE foti tuir ninia kompeténsia,” nia hateten.
STAE mós iha ninia sistema sira ne’ebé rigorózu tebes tanba bainhira atu halo atendimentu ruma la’ós de’it rejístu foun ka atualizasaun, ninia rekezitu sira tenke bazeia bá saida mak hatete iha Lei liuliu tenke lori dokumentus ofisiál tolu.
Bainhira prosesu resenseamentu hotu tiha, iha mós faze ida atu ida-idak tenke bá reclama ka konfirma, no nia mós bele reklama ema seluk.
Tánba ne’e, bainhira iha sidadaun ruma maka ninia konsiente katak la priénxe kondisaun sira ne’e hotu, no nia halo tentativa maka hakarak ka lakohi sidadaun sira ne’e mós tenke prontu, perante Lei atu justifika.
Advertisement
“Ita-ninia Lei sidadánia mós klaru atu define sé mak bele sai sidadaun Timor Oan. Ha’u lakohi fó esplikasaun, maibé naran de’it mós, ne’e ema timor oan hela. Sé ita haree tán rán ne’e mós rán Timor Oan hela. Sé ita haree bá konstituisaun ne’e Timor Oan. Entaun, di’ak liu husik bá órgaun kompetente sira hala’o sira-nia servisu, depois mak ita haree took STAE ninia parte ne’e to’o iha ne’ebé,” Alcilino esplika.
STAE husu mós bá parte hotu-hotu atu bele kooepra, família, sidadaun sira ne’e rasik no entidade sira ne’ebé mak relevante atu koopera nune’e situasaun sira hanesan ne’e, bele rezolve tuir saida mak hatete iha Lei.
“STAE hanesan instituisaun Estadu ida, bainhira nia halo ninia medida ka ninia forma ruma, ne’e tenke liuhosi kanál ne’ebé mak formál no kanál ida ho forma ne’ebé mak transparente. Maibé, to’o agora, situasaun ida-ne’e akontese de’it liuhosi média,” nia hateten tán.
Tuir Lei númeru 09/2021, kona-bá Lei Resenseamentu Eleitorál, sidadaun orijináriu Timor-Leste nian, ne’ebé mak iha direitu atu hetan kartaun eleitorál tenke aprezenta dokumentu sira mak Ministériu Justisa (MJ), fó sai ona mak hanesan, Sertidaun Nascimento RDTL, Billete Identidade no ho Passaporte Timor ne’ebé válidu, hafoin STAE bele halo atendimentu.
Maibé, sé bá sidadaun estranjeiru tenke liuhosi prosesu ida naruk. Ida, tenke tuir teste hotu-hotu, depois hetan sertifikadu nasionalidade hosi Governu TL, inklui trata mós dokumentu sira mak hanesan, Sertidaun Nascimentu RDTL, Billete Identidade ho Passaporte Timor ne’ebé válidu.