Indonesia

IOM Sei Apoia Estadu TL Iha Jestaun Órdem Migrasaun Kontra Tráfiku Umanu

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2023), Díli—Organizasaun Internasionál bá Migrasaun (IOM) iha Timor-Leste (TL), sei tau prioridade balun atu apoia governu no Estadu Timor-Leste iha jestaun órdem migrasaun kontra tráfiku umanu no iha mós kestaun ba jestaun risku dezastre, inklui suporta mobilidade traballu no aspeitu seluk iha país ida-ne’e.

Xefe Misaun Internasionál Organization for Migration (IOM) iha Timor-Leste, Aishath Ihma Shareef.

Xefe Misaun Internasionál Organization for Migration (IOM) iha Timor-Leste, Aishath Ihma Shareef hateten asuntu ne’e hafoin hasoru-malu ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (25/07/2023).

Lee Mós: IOM Oferese Mákina Verifikadór Tolu Atu Kontrola Pontu Entrada TL

Durante hasorumalu ho Xefe Estadu, diskute kona-bá prioridade balun husi IOM, atu apoia governu Timor-Leste iha aspetu hirak hanesan jestaun órden migrasaun kontra tráfiku umanu, kestaun jestaun risku dezastre, nune’e mós suporta mobilidade traballu no aspetu sira seluk.

Advertisement

Nia esplika, uluk liu programa IOM hotu-hotu kona-bá jestaun risku dezastre IOM, servisu ona iha nasaun ne’e durante tinan barak ona, liu-liu kona-bá preparasaun no apoia ema vulnerável sira, hanesan ema sira ne’ebé dezlokadu durante tempu emerjénsia, dezastre naturál no krize sira, suporta ministériu interiór no autoridade protesaun sivíl kona-bá Lei orgánika, nune’e mós atu suporta prosedimentu operasionál padraun bainhira ko’alia kona-ba emerjénsia sira.

“Tanba ne’e ami servisu diretamente ho komisaun jestaun dezastre bazeia ba komunidade hodi fornese formasaun no kapasitasaun. Iha mós Lei no prosedimentu sira kona-bá tráfiku umanu. Infelizmente ha’u la konsege fó komentáriu kona-ba númeru tráfiku umanu. Maski nune’e, ekipa iha Timor-Leste IOM Works iha aspetu tolu nia laran,” Aishath Ihma Shareef hateten.

IOM servisu atu prevene tráfiku umanu, atu proteje duni ema sira ne’ebé hetan tráfiku hosi nasaun seluk no mós iha nasaun ne’e.

IOM servisu hamutuk ba ezekusaun Lei hodi suporta Ministériu Públiku, nune’e mós investigasaun kona-bá tráfiku iha Timor-Leste.

Númeru programa sira, ida-ne’ebé servisu hamutuk ho ezekusaun Lei iha nasaun ne’e, atu ajuda, atu kompriende tráfiku umanu, oinsá atu investiga krime no identifika vítima tráfiku umanu.

Advertisement

Xefe Misaun Internasionál Organization for Migration (IOM) iha Timor-Leste, Aishath Ihma Shareef hasoru-malu ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (25/07/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa.

Iha tinan 2022, Timor-Leste adopta identifikasaun vítima, matadalan referál, ne’ebé suporta ezekusaun Lei no parte interessadu sira seluk iha nasaun ne’e atu identifika vítima tráfiku no ajuda sira atu suporta no integra fila-fali.

“Ami servisu hodi avalia vulnerabilidade sira iha fronteira. Ami servisu hamutuk ho UNICEF atu komprende saida mak vulnerabilidade entre komunidade ne’ebé hela iha fronteira, Saida mak prevalénsia tráfiku, Saida mak elementu tráfiku no mós servisu atu proteje, liuliu feto no labarik sira ne’ebé vulnerável kona-bá tráfiku umanu,” nia haktuir.

IOM servisu hamutuk ho governu, nu’udar organizasaun intergovernamentál, suporta governu hodi regula Lei no prosedimentu institusionalizasaun ba timoroan sira iha rai-li’ur.

Foin lalais IOM enkoraza atu halo revizaun ba lejislasaun ne’ebé sei regula rekrutamentu étiku no mós asegura katak Timoroan sira bele muda ho seguru.

Tanba ne’e IOM kontinua fó apoiu ba governu iha implementasaun, Lei no polítika balun no hein katak bele kria sistema migrasaun ida-ne’ebé seguru no ordenadu ba Timoroan hotu ne’ebé ba rai-li’ur, la’ós de’it ba sira, maibé mós ba sira ne’ebé iha Timor-Leste.

Asuntu sira-ne’e hanesan asuntu konfidensiál, liuliu tanba relasiona ho vítima no mós ema nia onra maibé IOM apoia fila-fali asistente voluntáriu, la’ós de’it hosi nasaun sira hanesan Portugál ka iha Reinu Unidu, maibé mós nasaun sira seluk no IOM sei kontinua servisu hamutuk ho governu kona-bá oinsá atu asegura katak retornu no reintegrasaun ne’ebé seguru.

Advertisement

“Ha’u hakarak dehan de’it katak IOM mak organizasaun intergovernamentál ida-ne’ebé iha nasaun maizumenus 175 iha mundu. Tanba ne’e iha Timor-Leste ami-nia mandatu mak apoia iha ne’e atu suporta migrasaun ne’ebé seguru no ordenadu,” nia deklara.

Xefe Estadu mós prezide Konsellu Seguransa ne’ebé iha prezidénsia nia okos, tanba ne’e IOM fó rekomendasaun balun atu lori ba oin ka fó advokasia iha prezidénsia laran nune’e servisu besik ho governu hodi rezolve kestaun balun kona-bá jestaun fronteira, nune’e mós kona-bá tráfiku umanu no jestaun risku dezastre.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version