Hatutan.com, (30 Novembru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta arranka bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA).
Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta arranka bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA), Kinta (30/11/2023). Foto: Média PR.
Ramos-Horta hala’o hela viajen ba Dubai, Uniaun Emiradu Árabe, hosi loron 30 fulan-Novembru to’o loron 3 fulan-Dezembru tinan 2023.
“Konvite ba Simeira Asaun Klimátika Mundiál subliña nesesidade krítiku ba lideransa mundiál sira atu tradús desizaun sira ne’ebé relasiona ho klima ba asaun tanjivel no planu kredivel sira ho objetivu prinsipál atu reforsa esforsu globál sira hodi kombate emerjénsia klimátika no promove asaun ba koordenasaun hodi responde ba mudansa klimátika,” sita tán komunikadu.
Membru IX Governu despende Prezidente Repúblika (PR) José Ramos-Horta iha Aeroportu Internasionál Comoro hodi bá partisipa Simeira Mundiál Assaun Klimatíka ne’ebé hanaran Conference Of the Parties ba dala-XXVIII (COP28) iha Uniaun Emiradu Árabe (UEA), Kinta (30/11/2023). Foto: Média PR.
Iha loron 2 fulan-Dezembru tinan 2023, Prezidente Ramos-Horta sei hato’o deklarasaun nasionál Timor-Leste nian iha Simeira Asaun Klimátika Mundiál ne’ebé ko’alia liu kona-ba esperiénsia nasaun nian kona-ba impaktu oioin hosi mudansa klimátika, hanesan inundasaun, bee menus, rai-halai no tasi sa’e, ne’ebé hamosu redusaun iha produsaun agrikultura, aumentu inseguransa ai-han, falta bee, destruisaun infraestrutura, lakon moris umana, deslokasaun no mós limitasaun iha kapasidade finanseira no teknolojia ba rekoperasaun.
Prezidente Ramos-Horta mós sei ko’alia liu kona-ba prioridade sira Timor-Leste nian kona-ba adaptasaun no mitigasaun.
Nasaun ne’e halo ona planu adaptasaun nasionál (PAN), Programa Adaptasaun Nasional ba Asaun (PANA), no halo revizaun ba ninia Kontribuisaun Nasionalemente (KND) tuir rekizitu husi UNFCCC. Iha área mitigasaun nian, Timor-Leste iha kompromisu ba pasu dezenvolvimentu low-carbon, foka liu ba enerjia renovavel no reflorestasaun.
Advertisement
“Ho prioridade adaptasaun iha área agrikultura, seguransa ai-han, bee, infraestrutura no saúde, ami apela ba parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu finansia ba implementasaun kumpletu ba ami nia prioridade prinsipál adaptasaun Xavi sira iha PAN nia okos atu aumenta ita-nia reziliénsia. Ami mós enkoraja no agradese ba kompromisu EAU nian hodi tulun Timor-Leste hodi halo tranzisaun ba enerjia solar,” sita deklarasaun Ramos-Horta.
Prezidente insiste ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) atu rekoñese efeitu mudansa klimátika ba biodiversidade nu’udar dezafiu saúde globál ida no husu ba parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu lidera redusaun emisaun gás estufa, hamutuk ho nasaun emissores boot sira seluk, atu alkansa emisaun liquidas-zero iha 2050.
Durante vizita ne’e, Prezidente Ramos-Horta sei hala’o sorumutuk bilaterál ho nia Eminensia, Major Imã Al Azhar, Prof. Ahmad Al Tayeh, no Juis Abdelsalam hosi Konsellu Muçulmano de Anciãos.