PLP mós konsidera adezaun Timor-Leste nian bá OMK sai nu’udár oportunidade ida hodi bele eleva kresimentu sustentável no prosperiedade ekonómika nu’udár membru ida hosi OMK Timor-Leste hetan fatin iha meza komérsiu internasionál nian, ne’ebé sei permite Timor-Leste partisipa iha negosiaun oioin ne’ebé justa no transparente, assesu bá merkadu globál no atrai investimentu estranjeiru
Advertisement
“Signifika hodi hola parte iha integrasaun globál, odan-matan merkadu globál nian nakloke bá empreza lokál Timor-Leste nian atu espanda ninian investimentu, diversifika produtu oioin no aproveita oportunidade foun iha merkadu nune’e Timor-Leste nia adezaun bá OMK permite Timor-Leste atu diversifika ninia ekonomia hodi hasees an hosi dependénsia tradisionál bá petróleu no gás. Aleinde ida-ne’e, hodi sai membru bá OMK, partikularmente hodi submete bá akordu sira, Timor-Leste iha oportunidade atu diversifika ninia ekonomia, fora de mina no gás, hodi esplora setór produtiva sira seluk hanesan agrikultura, servisu, no manufatura. Nune’e mós, liuhosi asisténsia téknika oioin no programa kapasitasaun sira ne’ebé OMK fornese bele eleva kapasidade institusionál oioin iha Timor-Leste,” nia hateten.
Difikuldade iha Ease of Doing Business iha Timor-Leste, hanesan haktuir iha Ease of Doing Business 2020 hosi Banku Mundiál koloka Timor-Leste iha pozisaun 181 hosi 190 país, ho pontuasaun aat liu iha reforsu bá kontratu (contract enforcement) ho pozisaun 190 no rejistu propriedade (property registration) iha 187, maski hetan pozisaun 68 atu komesa negósiu ida (starting a business).
Timor-Leste menus iha Liberdade Ekonómika, tuir Relatóriu hosi Institutu Frazer 2023, ne’ebé koloka Timor-Leste iha pozisaun 130 hosi país hamutuk 165, ho pontuasaun 5.9 hosi 10, pozisaun ida-ne’ebé kiik liu iha pontuasaun média mundu nian iha 6.8 no média rejionál Ázia Pasífiku nian iha 6.7. Relatóriu ne’e demonstra katak Timor-Leste presiza hadi’ak ninian dezempeñu iha área tolu, hosi lima: Sistema Legál no Direitu ba Propriedade (ho pontuasaun 4.07) no Regulasaun (5.15), no Tamañu Governu nian (5.83) iha ninian luta ba Liberdade Ekonómika.
Défise finanseira kontínua iha Timor-Leste, hanesan Banku Mundiál alerta iha ninian Relatóriu, Timor-Leste Public Expenditure Review Changing Course: Towards Better and More Sustainable Spending 2021 hatudu katak Timor-Leste kontínua hetan défise finanseira. hasa’e kreximentu ekonómiku, hamenus gastu públiku governu nian, hasa’e reseita doméstika, investe iha saúde no edukasaun, no halo reforma tributária.
Krize kapitál umanu; Banku Mundiál nia Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste iha 2022, Investing in the Next Generation alerta katak Timor-Leste enfrenta dadaun krize kapitál umanu, tanba iha labarik sira 45 pursentu de’it mak sei sai produtivu bainhira sira adultu tanba má-nutrisaun afeta kuaze 50% hosi labarik sira, ezaserba ho kualidade edukasaun ne’ebé baixa, nune’e koñesimentu, abilidiade no saúde ne’ebé sira akumula no uza durante sira nia moris mós sai baixa iha realizasaun plena bá sira-nia poténsia. Human Capital Index (HDI) Timor-Leste nian ho pontuasaun 45 pursentu ne’e, baixa liu kompara ba país seluk ho rendimentu hanesan Timor-Leste iha rejiaun Ázia Pasífika ne’ebé atinji 50 pursentu, media globál ne’ebé atinji 56, no média Ázia-Pasífika ne’ebé atinji 59 pursentu. Ne’e preokupasaun boot ida bá Timor-Leste no Governu iha responsabilidade moral hodi buka solusaun ba krize kapitál umanu ne’e. Edukasaun bele sai nu’udar pontu aranke ida ne’ebé Governu bele uza hodi responde ba alerta krize kapitál umanu.
Diminuisaun iha kreximentu ekonómiku 7.5 pursentu iha futuru tanba krize edukasaun hosi COVID-19, ne’ebé ezaserba tan ho situasaun inserteza ohin-loron nian. Education Finance Watch 2023 hosi Banku Mundiál subliña katak edukasaun iha impaktu maka’as ba kreximentu ekonómiku no futuru hosi povu ida nian. Hodi la-tama eskola entre fulan hitu to’o tinan ida tan COVID-19, ezaserba tan ho krize edukasaun ne’ebé Timor-Leste enfrenta dadaun, estudante sira iha país sira ho ekonomia baixa, inklui Timor-Leste, sei lakon sira-nia rendimentu iha futuru hamutuk pursentu sia (9), signifika 0.1 pursentu kada tinan, katak 7.5 diminuisaun iha kreximentu ekonómiku. Inseguransa alimentár ne’ebé afeta tebes sidadaun sira ne’ebé vulnerável hamutuk rihun 300 iha Timor-Leste, tuir relatóriu hosi Nasaun Unida nia Programa Alimentasaun Mundiál (PAM) foin lailais ne’e. Realidade ida-ne’e aprezenta pergunta boot ida mai ita hotu: Oinsá ita atu envolve signifikativamente iha negosiasaun kona-ba komérsiu, mesmo que ita-nia produsaun ai-hán iha rai-laran de’it mós dook tebes hosi seguransa alimentár.
Nune’e bazeia bá evidénsia sira iha-leten maka bankada PLP hakarak hato’o rekomendasaun bá IX Governu konstitusionál konsidera halo hodi garante komérsiu ida justa, ekilíbriu, no transparente bá Timor-Leste.
Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito da Costa Hugo hatán katak, dezafiu prinsípiu sira ne’ebé bankada PLP esplika no hakerek ho di’ak tebtebes maka IX Governu sei halo disiplina bá prinsípiu hirak ne’e.
“Ne’e maka ita dezeña ita nia planu Estratejiku dezemvolvimentu Nasionál, Governante sira iha dentru tinan 2011-2030 tuir loloos disiplina bá prinsípiu sira ne’e,” nia hateten.