Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli—Polícia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC) liu hosi ekipa investigadór sira hahú loke prossesu averiguasaun hasoru membru ho inisiál OdCA ne’ebé deskonfia husu osan bá fujitivu Arnolf Teves Jr nia oan-mane liuhosi gravasaun audio iha média sosiál WhatsApp foin lalais ne’e.
Portavós PCIC, Mario Tavares hala’o konferensia imprensa. Foto: Elio dos Santos da Costa.
Portavós PCIC, Mário Tavares dehan, hanesan saida mak espalla ona iha média sosiál, prossesu internu bá iha membru ne’e la’o ona iha prosesu averiguasaun nia laran no tuir dokumentu ne’ebé nia assesu katak, averiguasaun ida-ne’e la’o durante loron sanulu hodi halo konkluzaun.
Tuir investigadór xefe ne’e katak, aktu ida hosi membru ne’e, pessoál, la’os reprezenta instituisaun PCIC. Sé halo análiza didi’ak bá liafuan ne’ebé membru ne’e ko’alia iha gravasaun, katak, nia husu osan pessoál bá nia an.
Advertisement
“Agora, osan simu ou la simu, investigasaun depois la’o mak ita haree. Dala-ida tán, ha’u informa iha ne’e, reforsa katak, aktu ne’ebé mak nia halo ne’e aktu pessoál, ne’ebé mak nia husu konserteza absolutamente katak, Guarda Prizionáis sira mós insatisfeitu bá hahalok ida ne’e. Entaun, aktu ne’e aktu pessoal, prosesu averiguasaun la’o, hein dixiplinár la’o, prosesu kriminál bele iha no nia bá hatán,” nia tenik.
PCIC la halo seguransa bá fujitivu Arnolfo Teves Jr, tanba PCIC nia servisu mak atu lori fujitivu ne’e bá iha audisaun primeiru interrogatóriu judisiál durante oras 48, hafoin ida-ne’e PCIC laiha tán ona servisu ho fujitivu refere.
Bainhira oknum refere aproveita situasaun ida-ne’e, nia na’in bá hatán. Sansaun bá pesoal sira refere nafatin bá estatutu funsaun publika, dezde represaun eskríta, multa, suspensaun, inatividade, to’o demisaun no iha PCIC nia servisu, iha Gabinéte Inspesaun no Auditória ne’e halo bá pessoal sira, no prosesu iha.
Hatán kona-bá karik iha lei ruma ne’ebé fó autorizasaun atu membru PCIC ka kualker membru autoridade polisial nian ida husu osan bá prezu sira, Mario Tavares dehan, lei ida ne’e la eziste iha Timor-Leste inklui kualker parte iha mundu.