Tuir prova sira ne’ebe PCIC hatene katak Kalumban Mali ne’e fez parte iha sidadania rua; ida mak sidadania Indonéziu no ida seluk mak sidadania Timoroan.
Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito haktuir se mak atu determina hodi hatene loloos Kalumban Mali ne’e orijen hosi sidadaun ne’ebé autoridade judisiária mak hateten saida ne’e depende ba prosesu investigasaun.
Nia hateten, PCIC seidauk konklui buat ida hosi kazu ne’e. Faze investigasaun talvés la’o hela depois mak haree took iha konkluzaun ikus ne’e bazeia ba indísiu ba prova ne’e hatudu saida, sidadaun Timoroan ka sidadaun Indonézia.
Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito, Kinta (27/06/2024), iha nia servisu fatin, haktuir bá Hatutan.com katak prosesu Kalumban Mali nian ne’e iha hela Autoridade Judisiál, remete ona ba Tribunál tan ne’e PCIC seidauk simu delegasaun kompeténsia hodi halo investigasaun iha faze enquire, ida ne’e mak faktu sumáriu ne’ebé mak bele fó sai ba públiku.
Advertisement
“Maske kazu ne’e la’o ho prosesu ida ne’ebe kleur, maibé PCIC la iha kompeténsia atu akompaña bá kazu ne’e rasik tanba ne’e PCIC nia kompeténsia ida maka iha prosesu inisia depois lori ba iha autoridade judisiária, agora prontu autoridade judisiária mak sei deside ba destinu kazu ida-ne’e atu akuza ka arkiva ne’e sira mak hatene, maibé prosesu hotu-hotu la’o tuir nia tempu,” Diretór Nasional PCIC, Vicente Fernandes e Brito informa.
Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ho nia oan feto nia loza kozmétika lokaliza iha Aitarak-Laran, Díli.
Nia esplika, se prosesu ne’e rekolla prova mak iha evidénsia ne’ebe mak iha karik Kalumban Mali ne’ebé deskonfia troka nia identidade ho naran Leonardo Benigno Tilman ne’e komete krime ruma prontu lori ba Tribunál karik iha prosesu seluk ne’ebe mak liga ho lei kooperasaun internasionál matéria penal ninian ne’e depende ba provas.
“Kazu Kalumban Mali ne’e nia prosesu PCIC inisia iha 2023 iha momentu ne’e hanesan órgaun Polisia Kriminál depois ita rekolla tiha indísiu prova relasaun ho Kalumban Mali depois ho autos notísia ne’e ita remete ba iha Ministériu Públiku hodi aplika medida koasaun mais graboza. Prontu, Tribunál hasai tiha mandadu buska no apreensaun nune’e mós mandadu detensaun ino PCIC detein tiha sidadaun Kalumban Mali depois PCIC remete autos ba iha Ministériu Públiku ne’e tuir ona asaun penal, se la sala to’o ikus Tribunál aplika aprezentasaun periódika ba Kalumban Mali. Ne’ebe prosesu iha tinan 2023 mak hanesan ne’e de’it, PCIC nia atuasaun ba kazu ne’e to’o iha ne’e,” Vicente Fernandes e Brito esplika.
Daudaun ne’e, Kalumban Mali ne’ebé deskonfia troka ona identidade ho naran Leonardo Benigno Tilman hala’o atividade negósiu importasaun nesesidade báziku. Aleinde ne’e, nia mós hamutuk ho nia-oan feto loke empreza ka loza kozmétika iha área Aitarak-Laran ne’ebé rejistu no hetan sertifikadu husi SERVE,I.P ho naran Beni & Yerlita Unipessoal, Lda.
Informasaun ne’ebé Hatutan.com rekolla husi fontes balun (husu labele públika nia identidade tanba kestaun seguransa) Leonardo Benigno Tilman ka Kalumban Mali nia kaben ne’ebé uluk iha Timor-Leste mas fila-fali ona bá Kupang-NTT loke mós atividade negósiu ida naran Beta Timor iha Díli.
Advertisement
Atividade loza kozmétika ne’ebé Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ho nia oan feto estabelese iha Aitarak-Laran, Díli.
Fó hanoin fila fali katak Kalumban Mali, hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, proses julgamentu bá kazu ne’e ho karater in-absénsia ho ajenda akuzasaun final, Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.
Ho nune’e Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2026.
Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp 976. Kalumban Mali nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sia hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.
Atu fó hanoin fali katak Konstituisaun RDTL artigu 3 kona-bá Sidadania iha númeru ida (1) iha Repúblika Demokratika Timor-Leste iha sidadania orijinária no sidadania adkirida.
Rua (2) Timór-Leste nia sidadaun orijináriu maka ema sira-ne’ebé moris iha territóriu nasionál no:
a). Nia aman ka inan moris iha Timór-Leste;
Advertisement
b). Ita la hatene se maka nia aman ho inan ka nia aman ka inan ema apátrida ka ho nasionalidade deskoñesida;
c). Nia aman ho inan ema estranjeiru no, kuandu iha tiha ona tinan 17, nia deklara rasik katak nia hakarak sai ema timór.
Ema ne’ebé nia aman ka inan sidadaun timór, maski moris iha estranjeiru, nia Timór-Leste nia sidadaun orijináriu. 4. Lei sei regula oinsá maka ema ida hetan, lakon ka hetan fila-fali sidadania no oinsá maka halo rejistu no prova kona-ba sidadania.
Nasionalidade bá ema estranjeiru sira atu sai sidadaun Timor prevee iha Lei Nasionalidade nian N.o 9/2002 loron 5 fulan-Novembru no Regulamentu Lei Nasionalidade no Dekretu-Lei N.o 1/2004, loron 4 fulan-Fevereiru kona-bá filiasaun, adosaun, kazamentu, naturalizasaun no naturalizasaun tanba hala’o funsaun boot no knaar importante sira.
Atu hetan sidadania Timoroan, ema estranjeiru ida tenke prienxe rekezitu sira mak hanesan: tenke kaben liu ona tinan-lima (5) no hela iha territóriu nasionál maizumenus tinan-rua (2), hela fatin no hela nafatin iha territóriu Timor-Leste maizumenus tinan-sanulu (10), hatene ko’alia lian ofisiál ida no hatene istória no kultura Timor nian, no selukseluk tan.
Mézmu nune’e, Repúblika Indonézia nia Lei no Konstituisaun la aplika dupla sidadania, tanba ne’e sidadaun Indonézia ne’ebé hakarak sai sidadaun rai seluk nian tenke hala’o deklarasaun no devolve ka entrega dokumentu sidadania nian bá autoridade kompetente Indonézia.