Fujitivu Arnolfo “Arnie” Teves Jr. Foto/Dok. Espesiál
Ministru Sergio Hornai afirma pozisaun ida-ne’e hodi hatán bá Hatutan.com kona-bá desizaun Tribunál Rekursu (TR) ka Supremu Tribunál Justisa nian (STJ), Kinta (27/06/2024), hodi hasai despaisu ikus halo estradisaun bá arguidu Arnolfo Teves Junior fila bá nia nasaun oríjen.
“Ministériu Justisa hanesan iha IX Governu konstitusional nian, pozisaun klaru. Primeiru lugár, tenke respeitu bá iha ita-nia lei konstituisaun repúblika iha artigu 35 hateten kedas iha ne’ebá katak, estradisaun bele iha fatin de’it, kuandu nia sujeita ona bá iha prosesu judisiáriu ida ne’ebé klaru. Segundu, prosesu administrativu, biar nune’e mai dadauk, ha’u deside tiha ona, hanesan Ministru Justisa halo tiha ona desizaun iha loron 13 liubá, para halo admisibilidade bá extradisaun,” Ministru Justisa (MJ) Sergio Hornai hateten hafoin lidera reuniaun konseltivu ministériu nian iha kna’ar fatin, Caicoli-Dili, Segunda (01/07/2024).
Advertisement
Prosesu judisiáriu ninian hasoru arguidu sei la’o hela, no Prokuradória Jerál Repúblika ka Ministériu Públiku (MP) ne’ebé mak sai hanesan reprezentante bá autóridade sentrál, sira hala’o prosesu judisial la’o hela. Sira reprezenta estadu, reprezenta lagalidade repúblika ida ne’e ninian, MP hato’o ona sira-nian argumentu hothotu bá iha Tribunál Supremu.
Iha lei kona-bá kooperasaun judisial internasional mós, hatete katak, bainhira sidadaun estranjeiru ruma sira tama mai iha Timor-Leste nia jurisdisaun, mak hetan identifikasaun iha polisia internasional hanesan notísia mean ka notísia vermella (red notice), notifika iha ne’ebá katak nia halo asaun ruma, hakarak ka lakohi tenke halo prosesu tanba TL nu’udár estadu direitu demokrátiku, ne’ebé mak sempre defende bá iha direitus umanus sidadaun sira hothotu ninian, tan ne’e halo prosesu tuir dalan haruka.
Ministru Sergio Hornai dehan, korrespondensias, komunikasoens, formal ka informal, konserteza Governu halo, maibé, fujitivu mós iha ninia direitu atu bele defende ninia direitu sira tuir dalan ne’ebé mak legál mós.
“Ita-boot sira tenke hatene muitu-bein katak, fujitivu ninia direitu mós iha, para atu nia defende tuir ita nia tramitas legál hothotu ne’ebé mak iha. Nia bele defende ninia direitu, to’o iha desizaun ida Tribunál dehan icrar, no la’ós ona banding (komparasaun), ka la’ós ona rekursu, iha ona desizaun definitiva, purtantu, autoridade sentrál sei fó hatene bá iha Ministéiru Justisa, hanesan governante, hodi halo medida sira tuir extradisaun ne’ebé lei termina,” Ministru Sergio Hornai epslika.
Governu TL sei halo koordenasaun nafatin ho Governu Filipina luhusi sira-nia embaixada Timor-Leste, hodi trata prosesu hothotu bá extradisaun nian. Hanesan estadu ida bá estadu ida, instituisaun ida bá instituisaun ida, sempre iha koordenasaun, bá haree buat hothotu, hodi nune’e aban-bainrua fujitivu ne’e bá iha Filipina, konserteza nia sei sujeita bá iha prosesu judisial ida ne’ebé independente, imparsial.
Advertisement
Ministériu Justisa sei akompaña nafatin prosesu judisial sira ne’e to’o hotu, para nune’e ema labele halo TL sai país ida ne’ebé sai fali hanesan alvu dehan katak, lori fujitivu ka lori ema ne’ebé akuzadu iha atividades krimonozu ruma, bá iha país orijen, depois husik hela de’it.
“Ita iha koordenasaun ida metin ho ita ninia Estadu no mós liu-liu hosi ministériu negósiu estranjeiru, ministériu justisa ho autoridade sentrál hanesan Prokuradór, halo servisu hamutuk ho ita nian entidades parseiru sira iha rai-liur,” Sergio Hornai hateten.
Tribunál Rekursu Nia Desizaun Sira
Kuarta, 27 fulan-Juñu 2024, haleu tuku 17:00 lorokraik, Tribunál Rekursu (TR) ka Supremu Tribunál Justisa nian (STJ), liuhosi despaixu ikus deside ona hodi halo estradisaun bá fujitivu Arnolfo Teves Junior bá nia nasaun orijen Filipina, hodi sumete bá prosesu legál.
Desizaun bá estradisaun ne’e tanba durante prosesu audisaun, Juiz sira iha Tribunál Rekursu entende katak, krime hirak ne’ebé mak Ministériu Públiku promove bá arguidu Arnolfo Teves, Jr maiória faktu sira provadu.
Advertisement
Maske nune’e, tuir prazu legál, parte advogadu sira bele hatama rekursu bá Tribunál durante loron tolu-nulu, sura hosi loron ne’ebé despaixu ne’e sai. No hosi karta rekursu ne’e Tribunál sei estuda ninia konteúdu sira, molok halo estradisaun.
Rekursu ne’ebé atu hato’o hosi arguidu Teves Jr nia advogadu sira ne’e, atu bele halo kontestasaun ruma bá Tribunál nia desizaun sira. Nune’e, iha kinta (28/06/2024), Hatutan.com halo ona esforsu atu entrevista ho Advogadu Timoroan, José Ximenes iha arguidu nia rezidénsia arrendada iha Top Golf, Metiaut-Dili, maibé lakohi fó komentáriu bá média.
La’ós ne’e de’it, molok ne’e, iha loron 12 fulan-Juñu 2024, Tribunál Rekursu hafoin rona primeiru audisaun, deside Aplika medida koasaun Termu Identidade no Rezidénsia (TIR) bá Arguidu Teves Jr ho baze Artigu 186, Lei Kódigu Prosesu Penal. Iha despaixu ne’ebé ho nia Númeru Prosesu 48/INQ/2024TR, no NUC.0024/24.TRDIL, Tribunál apura faktu sira tuir mai ne’e estabelese, entre sira seluk;