Nasionál

TL-WFP Oferese Ai-han bá Afetadu El Niño Na’in-18.600

Published

on

Hatutan.com, (02 Jullu 2024), Díli—Governu Timor-Leste (TL) ne’ebé lidera hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Autoridade Protesaun Sivil (APC) no liña ministérial sira seluk, suporta hosi Programa Ai-han Mundial (PAM ka WFP), hahú fornese asisténsia ai-han bá ema vulnerável sira ne’ebé afetadu hosi impaktu El Niño.

Governu Timor-Leste (TL) ne’ebé lidera hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Autoridade Protesaun Sivil (APC) no liña ministérial sira seluk, suporta hosi Programa Ai-han Mundial (PAM ka WFP), hahú fornese asisténsia ai-han bá ema vulnerável sira ne’ebé afetadu hosi impaktu El Niño. Foto: WFP.

Aleinde ne’e, sei fahe mós ai-han nutritivu espesializadu (Super Cereal iha lian Inglés) bá feto isin-rua no fó-susu atu prevene malnutrisaun.

Lee Mós: ADB ho WFP Estabelese Kooperasaun Atu Avalia Seguransa Ai-han Iha TL

Asisténsia ne’e tarjetu bá ema sira ne’ebé afetadu liu hosi El Niño iha postu administrativu 32 iha munisípiu Bobonaro, Covalima, Ermera, Lautem, Likisa no Manufahi.

Advertisement

Ida-ne’e inklui apoiu ba aprovizionamentu, transporte, no entrega tonelada 720 hosi produtu oioin (fos, koto, mina te’in) ba área hirak-ne’e.

Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Verônica das Dores hateten, intervensaun ida-ne’e importante tebes atu garante protesaun no seguransa ai-han ba ema ne’ebé presiza iha munisípiu neen ne’ebé afetadu husi El Niño.

“Ami-nia esforsu koordenadu ho WFP asegura katak populasaun sira ne’ebé vulnerável liu simu asisténsia ne’ebé sira presiza durante iha tempu difisil ne’e nia-laran,” Hatutan.com sita deklarasaun  Verônica das Dores iha komunikadu.

Aleinde ne’e, ai-han nutritivu espesializadu (Super Cereal) sei fornese bá feto isin-rua no fó-susu feto no labarik-feto sira na’in-1.000 ne’ebé iha risku aas bá malnutrisaun aguda.

Asisténsia ida-ne’e aliña ho planu nasionál governu nian atu prevene malnutrisaun no sei fornese bá feto sira ne’ebé elijível iha uma-ka’in sira ne’ebé simu asisténsia in-kind (asisténsia in-kind mak asisténsia hanesan sasán, servisu no materiál, ka asisténsia la’ós monetaria/osan).

Advertisement

Aprosimasaun ida-ne’e ho objetivu atu maximiza impaktu projetu nian hodi asegura katak seguransa ai-han no situasaun nutrisionál sei responde bá ema vulnerável sira.

Hanesan nasaun illa ki’ik ida, Timor-Leste depende maka’as bá agrikultura ne’ebé mai hosi udan been no ai-han importadu.

Hahú hosi fulan Setembru 2023, El Niño hamosu kondisaun hanesan raimaran, udan ne’ebé tarde ona, no inundasaun durante tempu kuda iha nasaun ne’e.

Disrupsaun ida-ne’e afeta produsaun ai-horis no rendimentu agríkola, ne’ebé fó impaktu importante ba asesu ai-han no disponibilidade ba ema vulnerável barak iha área rurál sira.

Reprezentante WFP iha Timor-Leste Cecilia Garzon hateten, mudansa klimátika ne’e realidade ida no kestaun globál ida-ne’ebé tenke rezolve atu asegura moris di’ak, inklui seguransa ai-han bá nasaun hotu-hotu.

Advertisement

“Ita-nia esforsu hamutuk ho governu nasionál ne’e esensiál tebes atu hamenus difikuldade sira ne’ebé populasaun sira ne’ebé vulnerável liu hetan afetadu hosi fenómenu klimátiku ida-ne’e,” nia hateten.

Fundu emerjénsia hodi responde ne’e hanesan parte hosi Fundu Sentrál Nasoins Unidas nian bá Resposta Emerjensia (CERF), ne’ebé implementa liuhosi ajénsia tolu ONU nian mak hanesan Organizasaun Aihan no Agrikultura (FAO), Fundu Nasoins Unidas bá Labarik (UNICEF), no Programa Ai-han Mundial (WFP).

WFP ninia objetivu maka atu apoia Governu Timor-Leste ho efetivu liu hodi alkansa ninia atividade dezenvolvimentu no atinji Objetivu Halakon Hamlaha iha nasaun ne’e.

Jornalista Estajiáriu: Lázaro Pereira Quefi

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version