Hatutan.com, (02 Jullu 2024), Díli—Governu Timor-Leste (TL) ne’ebé lidera hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Autoridade Protesaun Sivil (APC) no liña ministérial sira seluk, suporta hosi Programa Ai-han Mundial (PAM ka WFP), hahú fornese asisténsia ai-han bá ema vulnerável sira ne’ebé afetadu hosi impaktu El Niño.
Governu Timor-Leste (TL) ne’ebé lidera hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Autoridade Protesaun Sivil (APC) no liña ministérial sira seluk, suporta hosi Programa Ai-han Mundial (PAM ka WFP), hahú fornese asisténsia ai-han bá ema vulnerável sira ne’ebé afetadu hosi impaktu El Niño. Foto: WFP.
Aleinde ne’e, sei fahe mós ai-han nutritivu espesializadu (Super Cereal iha lian Inglés) bá feto isin-rua no fó-susu atu prevene malnutrisaun.
Asisténsia ne’e tarjetu bá ema sira ne’ebé afetadu liu hosi El Niño iha postu administrativu 32 iha munisípiu Bobonaro, Covalima, Ermera, Lautem, Likisa no Manufahi.
Advertisement
Ida-ne’e inklui apoiu ba aprovizionamentu, transporte, no entrega tonelada 720 hosi produtu oioin (fos, koto, mina te’in) ba área hirak-ne’e.
Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Verônica das Dores hateten, intervensaun ida-ne’e importante tebes atu garante protesaun no seguransa ai-han ba ema ne’ebé presiza iha munisípiu neen ne’ebé afetadu husi El Niño.
“Ami-nia esforsu koordenadu ho WFP asegura katak populasaun sira ne’ebé vulnerável liu simu asisténsia ne’ebé sira presiza durante iha tempu difisil ne’e nia-laran,” Hatutan.com sita deklarasaun Verônica das Dores iha komunikadu.
Aleinde ne’e, ai-han nutritivu espesializadu (Super Cereal) sei fornese bá feto isin-rua no fó-susu feto no labarik-feto sira na’in-1.000 ne’ebé iha risku aas bá malnutrisaun aguda.
Asisténsia ida-ne’e aliña ho planu nasionál governu nian atu prevene malnutrisaun no sei fornese bá feto sira ne’ebé elijível iha uma-ka’in sira ne’ebé simu asisténsia in-kind (asisténsia in-kind mak asisténsia hanesan sasán, servisu no materiál, ka asisténsia la’ós monetaria/osan).
Advertisement
Aprosimasaun ida-ne’e ho objetivu atu maximiza impaktu projetu nian hodi asegura katak seguransa ai-han no situasaun nutrisionál sei responde bá ema vulnerável sira.
Hanesan nasaun illa ki’ik ida, Timor-Leste depende maka’as bá agrikultura ne’ebé mai hosi udan been no ai-han importadu.
Hahú hosi fulan Setembru 2023, El Niño hamosu kondisaun hanesan raimaran, udan ne’ebé tarde ona, no inundasaun durante tempu kuda iha nasaun ne’e.
Disrupsaun ida-ne’e afeta produsaun ai-horis no rendimentu agríkola, ne’ebé fó impaktu importante ba asesu ai-han no disponibilidade ba ema vulnerável barak iha área rurál sira.
Reprezentante WFP iha Timor-Leste Cecilia Garzon hateten, mudansa klimátika ne’e realidade ida no kestaun globál ida-ne’ebé tenke rezolve atu asegura moris di’ak, inklui seguransa ai-han bá nasaun hotu-hotu.