Justisa & Krime

DE iha Ajénsia Estadu Ida Komete Asédiu Seksuál, Hahú Husi Hasé Bonita Loos, Telefone Husu Hasoru iha Otél To’o Konvida Viajen bá Bali

Published

on

Hatutan.com, (30 Jullu 2024), Díli—Vítima bá kazu asédiu seksuál ne’ebé akontese iha edifísiu ajénsia Estadu ida iha Timor-Leste akompaña husi nia família, Kinta (25/07/2024), hale’u tuku 11:23 Otl,  hakat bá Edifísiu  FOKUPERS iha Farol, Díli,  hodi husu protesaun kona-bá kazu asédiu seksuál ne’ebé vítima  hanesan funsionária enfrenta husi nia diretór ezekutivu.

Lee Mós: Baku Membru Delegasaun Vise-MNEK iha Darwin, PR Horta Simu Informasaun Deskonfia iha Indísiu Asédiu Seksuál

Iluastrasaun kampaña kontra asédiu seksuál husi UN Women

Iha loron hanesan, vítima ho família mós bá hasoru malu ho Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres, hodi hato’o mós keixa no hafoin husi PDHJ vítima ho família sira bá hasoru mós parte  J,US Jurídiku Sosiál  atu bele akompaña vítima bá arrola kazu ne’e iha perante Lei.

Asédiu seksuál mak hahalok krime seksuál neʼebé ema halo la ho lisensa. Inklui book ka kona ema nia isin ka koʼalia lia-fuan neʼebé liga ho buat seksuál.

Advertisement

Asédiu seksuál nu’udár krime violasaun seksuál ne’ebé previstu iha Kódigu Penál Timor-Leste iha Artigu 171° kona-bá koasaun seksuál konjuga Artigu 179° kona-bá abuzu seksuál bá ema ne’ebé labele reziste.

Relasiona ho informasaun sira ne’ebé sai ona segredu públiku kona-bá   aktu asédiu seksuál husi superiór sira iha funsaun públika nian  hasoru nia subordinadu sira, iha loron 29 fulan-Agostu 2017, Komisaun Funsaun Públiku (CFP, sigla portugés) hasai deliberasaun  númeru 25/CFP/2027 hodi aprova Manual Operasionál Labele iha Asédiu Seksuál  iha Funsaun Públika ne’ebé refleta mós bá iha kódigu étika Funsaun Públika nian.  Iha kódigu penál Timor-Leste mós regula violasaun asédiu seksuál típika  krime ida.

Informasaun ne’ebé Hatutan.com asesu katak vítima ne’ebé nu’udár staff ka subordinada bá diretór ezekutivu ne’e hetan asédiu seksuál husi diretór ezekutivu ho inisiál “apa-boot” dezde kedas iha loron 10 to’o loron 18 fulan-Jullu 2024.

Maneira asédiu seksuál ne’ebé diretór ezekutivu ho inisiál “apa-boot” halo bá nia funsionária ne’e mak hakuak hosi kotuk halo vítima hakfodak no konsege hasé kedas tempu ne’ebá, telefone liuhusi WhatsApp kuaze kalan-kalan  hodi husu atu hasoru malu iha otél ruma, inklui husu atu vítima lori nia karreta atu ba tula “apa-boot” hodi la’o halimar tiha no husu mós bele hakuak vítima iha tempu ne’ebé apropriadu kuandu hasoru-malu.

“Apa-boot” mós manda mensajen WhatsApp bá vítima atu nia bá tula sai bá han iha li’ur, inklui konvida atu hamutuk ho nia halo viajen servisu bá partisipa enkontru ida iha Bali-Indonézia.

Advertisement

Bá organizasaun FOKUPERS, PDHJ ho JU,S Jurídiku Sosiál, vítima submete evidénsia ka prova relasiona ho aktu asédiu seksuál ne’ebé nia superior alias “apa-boot” halo hasoru nia, inklui submete mós kronolojia sira aktu asédiu seksuál ne’ebé vítima enfrenta husi loron 10 to’o loron 18 fulan-Jullu ne’e.

“Ha’u mai hato’o keixa bá parte relevante sira-ne’e, hakarak hamrik nu’udár feto ida ne’ebé defende lia-loos no lakohi ema sama ami nia dignidade nu’udár feto. Ha’u brani hamrik iha ne’e reprezenta mós  feto maluk sira hotu ne’ebé mak sai mós hanesan vitíma hosi aktus la iha moral ne’ebé mai hosi superiór sira. Hahalok la iha moral sira ne’ebe hamonu dignidade feto ne’e tenke ita hakribi no kontra. Tanba ne’e ho haraik aan hau husu bá FOKUPERS no parte sira,  atu bele ajuda lori prosesu ne’e bá oin nomós proteja ami feto sira hosi hahalok predator seksuál sira.Obrigada,” vítima haktuir iha nia mensajen ne’e bá Hatutan.com liuhusi WhatsApp.

FOKUPERS Kondena

Diretora Ezekutiva FOKUPERS, Domingas Afonso Amaral. Foto/Tome da Silva

FOKUPERS hanesan organizasaun ida ne’ebé mak luta atu asegura feto no labarik feto sira atu moris iha dame ho pás nia laran kondena aktu hotu ne’ebé viola direitu no onra feto ho labarik sira nian.

“Bá ema se de’it mak komete ka halo aktu ba asédiu seksuál tantu la haree ba ema ki’ik no boot, ita kondena” Diretora Ezekutiva FOKUPERS,  Domingas Afonso Amaral hateten bá Hatutan.com iha Salaun Delta Nova, Díli, Sesta (26/7/2024).

Domingas Afonso Amaral haktuir bainhira asédiu seksuál mosu ne’e fó presaun ba feto, nune’e sira bele hetan sofre hanesan trauma no psikolijikamente sira sofre ida ne’ebe la di’ak iha sira nia vida ne’e rasik tanba ne’e impaktu hosi asédiu seksuál ne’ebe akontese bele lori depresaun ba tempu naruk.

Advertisement

FOKUPERS hakarak atu fahe katak asédiu seksuál ne’e dala-barak  mosu tanba abuzu de podér tanba ne’e asédiu seksuál ne’e la’ós kona-bá sexu de’it, maibé ema balun sente katak nia iha podér entaun nia bele halo agresaun no manipulasaun.

FOKUPERS kontinua halo advokasia no halo sensibilizasaun ba públiku atu bolu ema nia atensaun tanba ida ne’e la’ós FOKUPERS mesak mak atu halo servisu ba ida ne’e maibé ema hotu-hotu mak tenke iha responsabilidade atu hakribi  hodi bele hadook an hosi hahalok asédiu seksuál.

Kona-bá kazu ne’ebé envolve husi superiór ka diretór ezekutivu  ajénsia Estadu  nian ida ne’ebé hlao hasoru nia subordinada ne’ebé hato’o ona keixa bá  FOKUPERS iha Kinta, 25 fulan-Jullu ne’e, FOKUPERS sei haruka karta lamentasaun ba instituisaun ida ne’ebé mak nia ema sira komete iha aktu asédiu seksuál atu sira bele haree ba membru ida ne’ebe mak ne’ebe mak komete no tuir esperiénsia ne’ebé mak FOKUPERS iha dala-barak ema ida komete krime ne’e hetan sansaun disiplinár.

Tuir dadus ne’ebe FOKUPERS iha hahú hosi fulan-Janeiru mai to’o Juñu 2024,  kazu rejistu ba asédiu seksuál ne’e hamutuk rua (2) tanba ne’e kazu rua ne’e iha nia natureza kuaze hanesan akontese iha instituisaun públiku balu.

Bainhira vítima hatama keixa bá FOKUPERS hahú rejista uluk depois lori kedas kazu refere ba iha Ministériu Públiku tanba Ministériu Públiku mak iha kompeténsia tomak atu haree no rezolve ba kazu ida-ne’e.

Advertisement

PDHJ Rejistu Ona Keixa Asédiu Seksuál Ne’e

Husi sorin seluk, Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres, ne’ebé Hatutan.com konfirma via telefónika, hateten parte PDHJ simu ona keixa husi vítima asédiu seksuál ne’e no rejista ona tuir prosesu iha PDHJ nian hodi haree no análize molok foti desizaun bá keixa ne’e.  

Lae Bá Asédiu Seksuál iha Funsaun Públika

Edífisiu CFP. Foto/CFP

Iha manuál Funsaun Públika nian kona-bá hateten lae bá asédiu seksuál iha funsaun públika define klaru kona-bá natureza sira ho nia konsekuénsia pratika asédiu seksuál.

Sita husi Manuál Funsaun Publika nian ne’ebé haktuir lae bá asédiu seksuál iha Funsaun públika define katak asédiu seksuál mak hahalok ida ne’ebé halo lahó hakarak ho natureza seksuál, ho forma verbál eh lae verbál, ne’ebé afeta ema ida-nia dignidade (feto eh mane), hanesan halo observasaun ka komentáriu seksuál, hatudu pornografia, husu favór seksuál, iha ne’ebé halo ema seluk ta’uk, moe, halakon amizade no hamosu instabilidade ba vítimia.

Hahalok sira ne’ebé sai nu’udar ezemplu husi asédiu seksuál mak, hanesan:

Advertisement
  • Halo relasaun seksuál ho ema seluk;
  • Iha kualkér tipu intimidade seksuál ho ema seluk;
  • Hakuak eh re’i ema seluk eh kaer halimar fuuk eh ema seluk nia isin-lolon;
  • Kose isin lolon kona ema seluk nia isin-lolon;
  • Haka’as ema seluk atu kaer nia isin-lolon;
  • Hatudu orgaun jenitál ba ema ida eh ba ema grupu ida;
  • Halo jestu seksuál ho liman eh ho movimentu isin-lolon nian;
  • Husu eh ezije kualkér aktu seksuál eh favór seksuál;
  • Konvida hodi sai hamutuk ( hodi halo enkontru);
  • Halo lian hanesan ema re’i eh jestu ruma ne’ebé hanesan manda beiju (re’i);
  • Konta lia bosok eh halo rumores kona-ba vida seksuál ema ida nian
  • Halo pergunta kona-ba vida seksuál ema seluk nian;
  • Diskuti vida seksuál ema ida nian ho ema seluk;
  • Husu kona-ba fantazia seksuál sira, preferénsia seksuál eh istória seksuál ema seluk nian;
  • Diskuti tema seksuál sira;
  • Halo komentáriu seksuál kona-bá roupa, anatomia eh aparénsia ema ida nian;
  • Provokasaun seksuál sira eh konta anedota ho teor seksuál;
  • Halo komentáriu seksuál sira insinuação sekuál eh linguajen ho konotasaun seksuál;
  • Haruka karta eh mensajen eskrita ho konotasaun seksuál

Asédiu seksuál, tuir infrasaun dixiplinár, klasifika ba kategoria tolu, hanesan:

  • Asédiu Seksuál ho Infrasaun dixiplinár kmaan: mak pratika asédiu ne’ebé halo ho natureza verbál de’it.
  • Asédiu Seksuál ho infrasaun dixiplinár moderadamente grave: mak prátika asédiu seksuál ne’ebé halo ho fora fízika, verbál eh lae verbál, ne’ebé komete ho repetisaun durante períodu tempu signifikativu ka prátika ne’ebé hamosu problema emosionál, psikolójiku, sosiál, ekonómiku eh seluk ba vítima.
  • Asédiu seksuál ho infrasaun dixiplinár grave: prátika asédiu seksuál ne’ebé envolve kualkér tipu ameasa, inklui ameasa ekonómika ba vítima eh ema ruma mak iha relasaun besik ho nia eh kualkér mambru husi ninia família, eh prátika ne’ebé uza intimidasaun, forsa fízika ka violénsia, ne’ebé bele konstitui kualkér krime agresaun seksuál, abuzu seksuál eh eksplorasaun seksuál.

Tuir manual Funsaun Públika nian katak dezde fulan-Agostu tinan 2017, iha ámbitu instituisaun sira Administrasaun Públika nian, vigora (aplika) ona Orientasaun n.o 12/2017, loron 9 fulan-Agostu, ne’ebé defini regra sira kona-ba Prevensaun no Kombate ba Asédiu Seksuál iha Funsaun Públika, nune’e mós Manuál Operasionál “Lae ba Asédiu Seksuál iha Funsaun Públika”.

Vítima husi asédiu seksuál bele feto eh mane no bele funsionáriu públiku, ajente Administrasaun Públika eh kualkér traballadór seluk ruma, nune’e mós kualkér ema seluk ruma (feto eh mane) ne’ebé la integra iha instituisaun sira administrasaun públika.

Prosedimentu ne’ebé temi iha leten, la permite funsionáriu públiku eh ajente Administrasaun Públika ida atu hamosu prátika sira asédiu seksuál nian, tantu iha instituisaun sira Administrasaun Públika nian, nune’e mós iha kualkér fatin seluk ruma fora husi instituisaun sira, iha kualkér loron eh oras servisu nian eh fora husi ne’e.

Prátika sira kona-ba asédiu seksuál, aleinde, hamosu violasaun ba orintasaun ne’ebé temi iha leten, viola mós Konstituisaun RDTL no lei nasionál sira ne’ebé bandu diskriminasaun no garante respeitu ba dignidade umana, igualdade entre mane no feto, direitu umanu no liberdade fundamentál sira ema hotu nian, inklui liberdade pesoál no seguransa ida-idak nian no direitu ba kondisaun servisu ne’ebé justu no favorável.

Aleinde ne’e  violasaun  mós ba Convenção sobre a Eliminação de Todas as Formas de Discriminação contra as Mulheres (CEDAW), bainhira feto ida mak sai nu’udar vítima, tanba artigu 1.o husi konvensaun ne’e defini katak asédiu seksuál, hanesan forma violénsia ida bazeia ba jéneru.

Funsionáriu públiku eh ajente Administrasaun Públika ida mak komete prátika sira asédiu seksuál nian bele hetan pena administrativa dixiplinár no mós pena sira kriminál nian husi Tribunál kompetente.

Advertisement

Eskala pena dixiplinár ne’ebé Funsionáriu públiku eh ajente Administrasaun Públika ne’ebé komete asédiu seksuál, sei prosesa tuir prosedimentu dixiplinár mak vigora no bele hetan pena dixiplinár tuir grau kulpa mak komete, hanesan: repreensaun eskrita, suspensaun, inatividade & demisaun.

Jornalista Estajiáriu:  Lazaro Pereira Quefi

 

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version