Opiniaun

Mekanizmu Solusaun ba Disputa entre Mídia ho Públiku

Published

on

Husi Alberico da Costa Junior

(Reflesaun ida ba Komemorasaun Loron Nasionál Liberdade Imprensa 16 Outrubru)

Artigu ne’e la reprezenta vizaun instituisaun ne’ebé hakerek-na’in haknaar an ba

Advertisement

Prof. Dr. Bagir Manan, SH., MCL iha ninia livru Menjaga Kebebasan Pers di Pusaran Hukum (2014) hateten Liberdade imprensa la’ós deit nu’udar gostu ou grasa, maibé bele sai dezastre bainhira la utiliza ho loos, la utiliza ho resposavel no disiplina. Deklarasaun eis-prezidente Conselho de Imprensa Indonézia ne’e refere ba responsabilidade mídia no jornalista nian iha kontestu jornalizmu nian. Oinsá mídia ka jornalista iha ninia kobertura no publikasaun notísia no programa sira nafatin tane-aas prinsípiu jornalizmu universál no oinsá nafatin kumpri Kódigu Étika Jornalístika bainhira hala’o atividade jornalístiku, tantu iha kontestu kobertura no publikasaun notísia. Iha kestaun ne’e, mídia no jornalista hala’o knaar espesiál bazeia ba Konstituisaun RDTL no Lei Komunikasaun Sosiál (Lei KOMSOS), maibé nafatin tane aas dignidade umana, respeita ema seluk nia privasidade, onra no narak di’ak. Maske nune’e jornalista ka mídia nafatin serbisu ba interese ema barak nian (public interest) bainhira iha kazu ka asuntu ruma ne’ebé iha ligasaun ho serbisu públiku nian, mídia no jornalista iha dever tomak hodi hala’o nia papél informativu no kontrolu sosiál atu kobre no publika asuntu ne’e hodi garante transparénsia no boa governasaun. Asuntu sira liga ho serbisu públiku nian, hanesan eviksaun ne’ebé SEATOU halo ne’e, mídia ka jornalista iha obrigasaun konstitusionál hodi tranzmite, satan eviksaun ne’e halo iha espasu públiku, laiha ema ida mak atu bandu, liuliu sira ne’ebé kaer kargu públiku.

Sr. Bagir Manan nia liafuan sira temi iha leten konkretamente refere ba notísia sira ho natureza akuzativu, julga ema (trial by the press), la aprezenta faktu, la-distingi entre faktu no opiniaun nomós laiha konfirmasaun ho parte sira ne’ebé sai sujetu ba notísia ne’ebé publika. Ezatamente, notísia sira ho natureza hanesan ne’e mak sai nu’udar kauza ba disputa entre mídia no públiku tanba afeita ema seluk ninia imajen no naran di’ak. Nune’e mós notísia sira ne’ebé konsidera bias, estereotipu no presupostu (prasangka buruk). Enkuantu, aktu impedimentu, ameasa no violénsia hasoru jornalista ka mídia bainhira sira hala’o atividade jornalizmu nian ne’e konsidera mídia ka jornalista nu’udar vitima. Iha situasaun ne’e, presizamente tenke distingi entre ida-ne’ebé mak konsidera mídia nu’udar kauza ba disputa no mídia nu’udar vitima (korban). Bainhira kanál mídia ida halo publikasaun notísia akuzativu no laiha konfirmasaun ho parte ne’ebé akuzadu iha notísia laran ida-ne’e konsidera nu’udar kauza ba disputa ne’ebé nia fonte ne’e mai husi notísia nu’udar obra jornalístika.

Bainhira jornalista no mídia hala’o ninia knaar jornalizmu, maibé ema ruma impede, ameasa ka baku, estraga nia ekipamente, apaga nia fotogáfia ka vidiu, ou koa-sai parte ida husi konteúdu notísia ruma, ida-ne’e konsidera mídia hanesan vitima iha kontestu liberdade imprensa. Bainhira jornalista ida komete kazu krime, hanesan baku ema, envolve iha kazu subornu, hais ema (memeras) no violénsia domestika no aktu krime sira seluk, ida-ne’e la tama iha disputa mídia. Aktu sira ohin temi ne’é fora ka sai husi atividade jornalizmu nian, entaun Kódigu Étika no Lei Komunikasaun Sosiál (Lei KOMSOS) la proteje nia. Nune’e, jornalista tenke responde no responsabiliza ba ninia aktu krime ne’e tuir Kódigu Prosesu Penál no mekanizmu solusaun ne’ebé estipula iha Lei KOMSOS la aplika ba kazu ne’e.

Durante ne’e iha keisar balu mai husi instituisaun públiku no instituisaun privadu sira hodi refere ba Conselho de Imprensa relasiona ho publikasaun notísia balu ne’ebé tuir sira la tuir faktu no sirkumtánsia loloos akontesimentu nian. Ho nune’e, sira husu direitu resposta no direitu retifikasaun, maibé dala balu entidade sira ne’e nia keisar la tuir prosesu (alur) loloos ne’ebé haktuir iha Lei KOMSOS, Artigu 34 kona-ba direitu resposta no direitu retifikasaun. Tanba keisar refere la haruka direta ba redasaun kanál mídia ne’ebé publika notísia, maibé diretamentu haruka ba iha Consellho de Imprensa. Faktu seluk mak dala ruma direitu retifikasaun no direitu resposta ne’e fó fali ba kanál mídia seluk, afinál notísia refere publika husi mídia seluk, entaun ida-ne’e laiha relevánsia. Situasaun ne’e akontese tanba media officer ka asesór mídia sira la konsege esplika didi’ak prosesu direitu resposta no direitu retifikasaun ne’e ba sira nia xefe iha instituisaun ne’ebé sira serbisu ba tuir Lei KOMSOS.

Direitu resposta no direitu retifikasaun ne’e tenke hato’o ba redasaun kanál mídia ne’ebé publika notísia iha loron 30 nia laran depois publikasaun notísia ne’e sai objetu disputa. Iha kazu ne’e, redasaun kanál mídia labele rekuza direita resposta no direitu retifikasaun ne’e no bainhira rekuza tenke ho razaun tuir Lei KOMSOS, Artigu 34. Kuandu la fó razaun ba rekuza atu hala’o direitu resposta nian ne’e maka sai nu’udar kontraordenasaun ne’ebé hetan sansaun ho koima USD $ 2.500 to’o $ 10.000. Prinsipalmente, direitu resposta no direitu retifikasaun ne’e la’ós deit obrigasaun legál tuir Lei KOMSOS, maibé mós nu’udar direitu sivika ba sidadaun sira ne’ebé hetan impaktu negativu ruma husi publikasaun notísia ba sira ninia onra, imajen no naran di’ak. Entaun, direitu resposta no direitu retifikasaun hanesan espasu ida ba sira hodi ezerse sira nia direitu hodi responde ba notísia ne’ebé konsidera la balánsu no la aprezenta faktu lolos tuir prinsíspu jornalizmu fair and balance.

Advertisement

Hanesan temi ona iha leten katak iha fonte dimensaun rua kona-ba fonte konflitu ka disputa entre mídia no públiku. Primeiru mak mídia nu’udar kauza konflitu tanba ninia publikasaun notísia nu’udar obra jornalístika hanesan parte ida husi serbisu sala redasaun nian (news room). Dimensaun seluk mak mídia nu’udar vitima, ida-ne’e liga ho liberadde imprensa. Ezemplu ida mak foin dadauk ne’e SEATOU ho ninia ekipa impede jornalista sira husi kobertura ba prosesu eviksaun ba vendedór sira Kampung Baru, Comoro no delete ka apaga filmajen ne’ebé jornalista Media One halo iha tempu ne’ebá. Nune’e mós aktu limitasaun ba mídia nia atividade jornalizmu nian, pur ezemplu permite mídia balu deit mak bele halo kobertura ba atividade públiku nian, enkuantu mídia seluk la hetan autorizasaun ho razaun ne’ebé la klaru. Aktu ida-ne’e la’ós deit konsidera nu’udar limitasaun, maibé mós aktu diskriminativu tanba la trata mídia ka jornalista ho justu.

Ezemplu seluk fali mak sirkulár husi diretora jerál HNGV (Hospital Nasionál Guido Valadares). DG HNGV nia sirkulár ne’e bandu sidadaun no jornalista sira atu labele foti imajen no halo notísia kona-ba atividade sira iha HNGV. Kazu sira ne’e akontese tanba aktu podér públiku ne’ebé individu’u (governante ka polítiku) ruma kaer maske dala ruma nia hatene hela papél lolos mídia nian iha rejime demokrasia ou iha sosiedade demokrátiku ida. Seluk fali mak podér ruma ne’ebé sai husi podér públiku nian hanesan organizasaun polítika, hanesan partidu polítiku ou grupu presaun ruma (presure group). Nune’e mós podér ekonómiku sira hanesan entidade sira ne’ebé iha kapitál boot (osan barak) iha area negosiu ka komersiu nian. Limitasaun ba atividade jornalístiku ka mídia nian husi Estadu babain halo liuhusi lei sira no sansaun ne’ebé esesivu (sansi berlebihan). Ezemplu, ameasa mídia ka jornalista ho lei kona-ba difamasaun maske iha Timor-Leste difamasaun ne’e la kriminaliza, maibé dala balu ema ka polítiku sira uza Kódigu Penál, Artigu 285 kona-ba denunsia kalunioza hodi lori jornalista ka mídia prosesu legál liga ho publikasaun produtu jornalístiku.

Nafatin iha kontestu liberdade imprensa, governu ruma atu mantein sira nia ukun, foti inisiativa oioin hodi limita mídia ka jornalista nia serbisu, ezemplu konkrete ida mak Uitavu Governu iha tinan hirak liu ba halo esbosu lei difamasaun ho intensaun atu kriminaliza difimasaun, maibé tanba hetan prostesu maka’as husi asosiasaun jornalista, Conselho de Imprensa no Sosiedade sivil, nune’e esbosu lei ne’e kansela tiha. Polítiku sira, liuliu sira ne’ebé kaer ukun dala barak hateten Timor-Leste país demkrátiku tanba moris iha ámbitu demokrasia nia laran, maibé sira nia aktu no atitude sira dala barak sees loos husi valór no prinsípiu sira demokrasia nian. Oinsá mak Ó dehan país ne’e demkrátiku, maibé iha parte ida Ó impede mídia husi ninia kobertura no Ó alerjíku bainhira mídia halo krítika hasoru serbisu ne’ebé imi halo la uir planu no programa ne’ebé iha.

Relasiona ho fonte dimensaun disputa rua ohin temi, iha mekanizmu propriu balu tuir lei KOMSOS ne’ebé uza hodi solusiona disputa ka konflitu entre mídia no públiku iha kontestu kobertura no publikasaun notísia. Primeiru mak direitu resposta no direitu retifikasaun, segundu mak arbitrajen ka mediasaun no ikus liu mak dala legál. Mekanzimu ikus liu ne’e akontese bainhira parte sira ne’ebé envolve iha disputa la hetan konkordánsia ka la hetan solusaun iha mekanizmu primeiru no segundu. Maske nune’e, makanizmu ne’ebé efetivu no efikas liu mak direitu resposta no direitu retifikasaun nomós mediasaun liuhusi Conselho de Imprensa tanba la han kustu no la han tempu (time consuming).  Tuir Eis-Prezindente Conselho de Imprensa Indonézia, Prof. Dr. Bagir Manan, SH., MCL, disputa mídia mak disputa ne’ebé mosu ka relasiona ho atividade ou implementasaun knaar jornalizmu nian ne’ebé hala’o husi kanál mídia (jornalista, redasaun, orgaun komunikasaun sosiál. Nia haktuir tan, disputa ho públiku sei kobre posibilidade ho indivíduu ka ema baibain, ho ema sira ne’ebé ho kargu públiku iha instituisaun Estadu nian, hanesan governante, administadór, deputadu, polísia no seluk tan liga asuntu difamasaun. Disputa mídia mós bele akontese ho grupu sosiál sira hanesan etnia, rasa, relijiaun no organizasaun sosiál sira seluk. Nune’e mós ho organizasaun polítiku, hanesan partidu polítiku sira.

Mekanizmu Direitu resposta no direitu retifikasaun tuir Lei KOMSOS mak:

Advertisement

Artigu 34.u

Kondisaun sira efetivasaun nian

  1. Direitu ba resposta ka retifikasaun tenke hala’o husi titulár ka reprezentante legál ho prazu loron tolunulu hahú husi data publikasaun ka transmisaun konteúdu alvu nian ba resposta ka retifikasaun.
  2. Direitu resposta ka retifikasaun nian dehan kumpre ona, ho konkordánsia hosi titulár ka ninia reprezentante, bainhira meiu komunikasaun sosiál  nian korriji ka esklarese ona konteúdu ne’ebé hetan problema ne’e.
  3. Testu resposta ka retifikasaun nian, ne’ebé identifika tiha ona, tenke haruka ba responsável másimu órgaun komunikasaun sosiál nian.
  4. Testu resposta ka retifikasaun nian tenke publika ka hato’o ba-iha edisaun tuirmai hafoin simu tiha karta, hodi halo-tuir kritériu vizibilidade konteúdu nian tuir testu orijinál.
  5. Halo retifikasaun ne’e inklusaun obrigatória no la bele rekuza.
  6. Testu resposta nian ne’e bele rekuza bainhira:
  1. Sees husi ámbitu referénsia nian ne’ebé maka husu testu resposta nian;
  2. Hakat liu limite espasu ka tempu nian hosi konteúdu orijinál;
  3. Iha liafuan sira ne’ebé ofende ka la iha étika ba ema ka entidade sira ne’ebé de’it maka halo parte iha aspetu ida ne’e.
  1. Halo rekuza tenke ho razaun husi responsável editoriál órgaun komunikasaun nian no tenke fó-hatene ba titulár direitu nian iha loron tuirmai hafoin simu tiha testu resposta nian.
  2. Bainhira la fó razaun ba rekuza atu hala’o direitu resposta nian ne’e maka sai nu’udar kontraordenasaun ne’ebé hetan sansaun ho koima USD $ 2.500 to’o $ 10.000.

Aleinde direitu resposta no retifikasaun, mediasaun ka arbitrajen mós konsidera nu’udar mekanizmu solusaun ne’ebé di’ak liu, efikas no efetivu liu tanba la han tempu (time consuming) no la han kustu duke kazu disputa entre mídia no públiku lori ba prosesu judisiál. Mediasaun ne’ebé Conselho de Imprensa halo ne’e ho intensaun atu parte sira ne’ebé envolve iha disputa ka konflitu tuur hamutuk hodi buka solusaun ne’ebé la- fó prejuzi ba parte ruma ka baibain ema bolu win-win solution. Tanba ne’e, eskolla lei ruma (pilihan hukum) hodi uza atu solusiona disputa ne’ebé liga ho produtu jornalístiku no tentativa ka ameasa hasoru liberdade imprensa tenke lei propriu ou lei espesífiku hanesan leg spesialis aliende leg generalis. Mekanizmu solusaun ba disputa entre mídia ho públiku klaramente hatuur ona iha Lei KOMSOS, entaun bainhira iha disputa ruma presizamente tenke uza mekanizmu ne’ebé regula iha lei refere. Karik kazu ne’ebé liga ho publikasaun produtu jornalístika ne’e lori ba tribunál, Conselho de Imprensa sei sai sasin pérítu (Saksi ahli) hodi esplika teoria ne’ebé liga papél ka funsaun mídia iha sosiedade demokrátiku ida. Maske, testamuña Conselho de Imprensa nian iha tribunál laiha efeitu boot, maibé pelumenus sei sai referénsia ba juiz sira hodi tau iha konsiderasaun molok foti desizaun.

Prosesu mediasaun antes ne’e akontese ona bainhira orgaun Estadu hanesan prezidénsia repúblika lori keisar ida ba Conselho de Imprensa relasiona ho notísia Jornál Diáriu Timor Post nian iha 2019 ne’ebé tuir sira la bazeia ba faktu no sirkumtánsia. Mediasaun ne’e hala’o ho susesu tanba parte rua, Gabinete Prezidente Repúblika no Timor Post konsege to’o iha konkordánsia ida, nune’e parte Timor Post tenke fó espasu direitu retifikasaun ba Gabinite Prezidente Repúblika hodi hadi’a konteúdu notísia ne’ebé konsidera sala. Aleinde ida-ne’e, kazu disputa entre RTTL EP no Komapaña Internasionál, Burger King atrai mós Conselho de Imprensa nia atensaun. Kazu entre RTTL EP no Burger King mós kona-ba publikasaun notísia. Kazu ne’e konsege rezolve liuhusi mediasaun Conselho de Imprensa nian. Iha prosesu mediasaun ne’e parte rua simu-malu no la lori kazu ne’e ba prosesu legál.

Iha kontestu liberdade imprensa, disputa entre jornalista destakadu RTTL EP nian ho estudante na’in rua ne’ebé fila husi Indonézia iha tempu propagasaun surtu COVID – 19 iha fronteira Batugede. Kazu ne’ebé liga ho tentativa no impedimentu ne’e mós konsege rezolve lihusi mediasaun iha Conselho de Imprensa. Parte rua, RTTL EP no estudante na’in rua to’o iha konkordánsia, nune’e kazu ne’e rezolve deit iha nivel mediasaun no la to’o iha prosesu legál. Kazu disputa ne’ebé nia kauza mak publikasaun notísia nu’udar obra jornalístika ou kazu impedimentu mídia ka jornalista iha kontestu kobertura bele rezolve liuhusi mekanizmu mediasaun importante mak parte sira ne’ebé envolve disputa ne’e hakarak liuhusi foti inisiative rasik no ida-ne’e klaramente Conselho de Imprensa nu’udar entidade reguladór apresia no sei ajuda fasilita prosesu tomak. Maske nune’e aktu violente ne’ebé ema ruma, satan pesoál entidade sira Estadu nian mak komete hasoru jornalista ruma no konsidera grave, hanesan baku, apaga konteúdu produtu jornalísitika no estraga ekipapamentu jornalista nian, ida-ne’e presizamente tenke rezolve liuhusi prosesu legál tuir Lei KOMSOS, Artigu 41 no Kódigu Prosesu Penál tanba aktu violente ida-ne’e konsidera tentativa no ameasa hasoru liberdade imprensa no liberdade espresaun iha railaran.

Finalmente, keisar no alegasaun saida deit mak mosu hasoru mídia no jornalista tanba ninia publikasaun notísia nu’udar obra jornalístiku, ida-ne’e labele ho intensaun atu hamete libeddade imprensa iha país ida-ne’e. Se la’e mak ita sei lakon mídia nu’udar janela mundu nian, janela siensia, janela teknolójika, janela polítika no seluk-tan. Liberdade imprensa mak fatin ba demokrasia hodi buras, ho liberdade imprensa mak valór no prinsípiu sira demkrasia nian garante no asegura iha-ne’ebé diversidade iha sosiedade demorátika sei moris no buras. Liberadde imprensa mak espasu ba sidadaun sira atu espresa sira ninia hanoin krítiku sira liuhusi kanál mídia sira maske laiha liberdade imprensa absoluta (mutlak). Autór Albert Camus nu’udar mós filózofu iha ninia livru “Krize Liberdade” haktuir, liberdade imprensa la garante nasaun ida atu atinji justisa no paz, maibé bainhira laiha liberdade imprensa, nasaun ida ezatamente sei la atinji buat rua ne’e. Nia haktuir liu tan, “Mídia livre karik di’ak, karik mós aat, maibé bainhira laiha liberdade imprensa, ezatamente mídia sei laiha valór no signifikadu aleinde depravasaun ka kebrorokan.

Advertisement

Referénsia:

Prof.Dr. Bagir Manan, SH, MCL. 2014. “Menjaga Komerdekaan Pers di Pusaran Hukum”. Jakarta: Dewan Pers Indonesia.

Bill Kovach and Tome Rosentil.2001. “9 Element of Journalism.” New York: Crown Publisher.

Ekipa Conselho de Imprensa. 2018. “Kartila Profisionál”. Dili: Conselho de Imprensa.

Atmakusumah. 2018. Pers Ideal untuk Demokrasi. Jakarta: Lembaga Pers Dr. Sutomo.

Advertisement

Tim AJI Jakarta. 2014. “Pedoman Perilaku Jurnalis.” Jakarta: Aliansi Jurnalis Independen (AJI), Maret 2014.

D.J. Yap. 2021: Ethical Guide for Filipino Journalists.” Manila: Internews and USAID.

Albert Camus. 2013 : Krisis Kebebasan.” Jakarta : Yayasan Pustaka Obor Indonesia

 

 

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version