Hatutan.com, (05 Outubru 2024), Díli—Autoridade Polísia Korea du Súl nian liuhusi operasaun konjunta konsege deteta no halo detensaun bá traballadór Timoroan na’in-neen (6) ne’ebé sees husi sistema ka ilegál.
Informasaun ne’ebé Hatutan.com simu husi Asistente Adidu Traballu Embaixada Timor-Leste nian iha Korea du Súl, José “Jechol” Sebatião C. Soares, Sábadu (05/10/2024), katak parte Adidu Traballu halo esforsu no mantein komunikasaun ho parte Servisu Migrasaun Korea du Súl nian hodi buka solusaun, maibé fila bá Timor ka (repatria) sira na’in-neen ne;e desizaun iha Migrasaun Korea du Súl nia-liman.
“Traballadór Timoroan iha sela Migrasaun Korea du Súl (ses husi sitema/ilegál) hamutuk na’in-neen. Iha balun detein fulan ida liu ona no Adidu Traballu buka hela solusaun ba ida-ne’e, maibé ema nia Lei mak hanesan ne’e tanba bainhira traballadór ne’ebé sai hosi sistema ne’e tenke la’o ka kumpre ema nia Lei. Parte Migrasaun Korea du Súl nian fó ona informasaun katak iha fulan-Outubru ne’e nia laran sei repatria sira ka haruka sira fila mai sira-nia nasaun orijen (Timor-Leste) tanba sira viola ema nia lei ka sai husi sistema/ilegál,” José “Jechol” Sebatiao C. Soares hateten.
Nia informa sidadaun sira ne’ebé sia husi sistema ka konsidera viola lei Migrasaun Korea du Súl nian la’ós Timoroan de’it, maibé sidadaun balun husi mós nasaun 17 seluk ho nune’e autoridade Migrasaun sira sei trata hela prosesu hotu tuir faze ida-idak no bá Timoroan na’in-neen ne’e sei haruka fila iha fulan-Outubru ne’e nia laran.
Advertisement
“Ami sempre mantein kontaktu ho ita-nia traballadór sira, inklui autoridade kompetente sira Korea du Súl nian bainhira Timoroan ida enfrenta problema iha servisu, mezmu iha Timoroan balun kestiona ba sira-nia família, mas ita sempre buka solusaun. Ita tenke hatene katak ita iha ema nia rai no ema nia lei mak regula ita. Ita la bele impoin ema nia sistema ka ema nia lei. Traballadór balun kumpre detensaun kuaze fulan ida resin ona, maibe sidauk bele haruka mai Timor no Adidu Traballu sira buka hela solusaun ba asuntu ne’e, maibe bainhira traballadór ne’ebeédeit ses husi sistema mak Migrasaun ka autoridade halo kapturasaun, maka hakarak la kohi tuir ema nia lei, tanba Lei Korea la iha nasaun ida atu interven sira nia Lei,” antigu traballadór Timoroan iha Korea du Súl ne’e haktuir.
Dadus ne’ebe serbisu Migrasaun Korea du Súl nian relata ba Embaixada Timor-Leste iha Korea du Súl, katak husi fulan-Setembru to’o inísiu Outubru ne’e iha timoroan na’in-neen (6) mak kumpre hela detensaun, maibé tuir informasaun katak kuaze sira kaer timoroan balun ne’ebé sai husi sistema.
“Sira na’in-6 ne’e iha hela detensaun la’ós husi Timor de’it maibé nasaun 17 nia ema ne’ebe sai husi sistema mós detein hamutuk hotu ho sira iha fatin tolu. Hanesan Estadu, ita esforsu hodi bele hetan solusaun, maibé tanba sasán sira ne’e akontese iha ema-nia rai ka ema nia área jurisdisaun, maka buat hotu sira mak sei trata. Bainhira iha operasaun konjunta mak deteta ema sira ne’e sai husi sistema maka sira sei aplika lei no ita kumpre ema nia lei hodi obrigatóriu haruka ita fila (repatria).”
Dezde inísiu 2009 to’o oras ne’e, traballadór Timoroan ne’ebé hala’o servisu iha Korea du Súl besik ona ema rihun haat (4,000) ka rihun lima (5.000).
Timoroan sira ne’e hahú bá grupu rua iha área servisu nian, mak hanesan balu serbisu iha área peska no seluk serbisu iha fabrika nian.
Advertisement
Iha inísiu liu, timoroan sira ne’ebé hetan oportunidade mai serbisu iha Korrea du Súl iha área tolu mak hanesan agrikultura, peska no fabrika, maibé to’o iha tinan balu liubá to’o ohin loron, Timoroan iha oportunidade serbisu de’it iha área peska ho fabrika.
“Daudaun ne’e mós ita-nia Governu halo negosiasaun fali atu ita bele hetan fali área agrikultura no espera katak tinan oin, Timoroan bele iha oportunidade serbisu mós iha área agrikultura,” nia tenik.
Bá sira na’in-neen (6) ne’ebé sei repatria ne’e sei sai hosi Korea du Súl liu Singapura mai Díli no sira labele liuhosi Indonézia tanba Lei Indonézia nian la simu ema ho estatutu deportasaun. Ho nune’e, Asistente Adidu Traballadór Timor iha Korea du Súl ne’e friza katak sira-nia ekipa kontínua halo serbisu ba ida-ne’e no buka solusaun ba Timoroan sira ne’ebe hetan detensaun no sei halo deportasaun.
“Ita trata ona atu sira bele halo deportasaun liuhosi Indonézia, maibé lei Indonézia nian la admite atu simu ema deportasaun nune’e hakarak ka lakohi tenke liuhosi Singapura. Sesta, semana kotuk, ha’u kontaktu Servisu Migrasaun Korea du Súl nian atu bele iha solusaun ba sira no solusaun ne’ebé parte Migrasaun promete mak fulan-Outubru ne’e nia laran (loron seidauk fiksu), deporta ona sira mai Timor-Leste” José “Jechol” Sebatiao C. Soares hateten.