Saúde

FRETILIN Nafatin Konsidera Lapsu iha Setór Saúde

Published

on

Hatutan.com (13 Janeiru  2025), Díli Bankada Parlamentár FRETILIN liuhosi sesaun plenária, Segunda (13/01/2025), kontinua aprezenta sira-nia deklarasaun polítika hodi kestiona lapsu sira iha setór saúde durante ne’e.

Lee Mós: Overload Pasiente iha HNGV, La’ós Tanba Virus HMPV

Estoke produtu medikamentu ka ai-moruk iha Armazén INFPM, Kampu Alor, Díli, Segunda (10/06/2024). Foto/Leopoldinha de Carvalho

Bankada FRETILIN haree katak setór saúde importante iha dezenvolvimentu nasaun ida nian, tanba saúde ne’ebé di’ak nu’udár direitu umanu ne’ebé labele negoseia. Maibé, saida mak akontese ohin loron, iróniku tebes, povu barak tenke lakon nia vida tanba lapsu sira iha setór saúde.

Bankada FRETILIN iha sira-nia deklarasaun polítika fondamenta katak estadu no governu ida-ne’e tuir loloos iha atu proteje nia povu, maibé realidade hatudu katák oho fali nia povu liuhosi servisu saúde ne’ebé la adekuadu no falta ekipamentu saúde hodi atende moras sira.

Advertisement

Imajen ida-ne’e, hatudu momós katák, Timor-Leste nia setór saúde iha agunia nia laran no monu dadauk ona, tanba atendimentu bá servisu saúde la iha kualidade no ema barak tenke lakon sira-nia vida iha oras no minutu balun nia laran

“Hanesan iha fulan-Janeiru to’o Novembru 2024, kazu mortalidade pasiénte iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) liu ema 600  mak lakon vida durante baixa oras 48 nia laran iha HNGV, tuir médiku sira nia haree, la tuir ona padraun normál tanba kauza hosi menus fasilidade no ekipamentu saúde,” Deputada Helena Martins hosi Bankada FRETILIN haktuir pozisaun polítika FRETILIN nian ne’e.

Tuir sira-nia haree Timor Leste nia frazilidade iha setór saúde ne’ebé governu atuál hatudu bá povu katák,  ekipamentu médiku sira ne’ebé utiliza kaduka ona, ai-moruk sira ne’ebé dala barak hotu, no pessoál médiku la adekuadu mak sai problema ne’ebé sosiedade no povu ne’e tenke hasoru.

Iha kazu balun, pasiénte sira mate tanba atrazu iha tratamentu, erru médiku ne’ebé akontese tanba neglijénsia, ka tanba fasilidade la suporta tratamentu ba sira nia kondisaun médiku sira.

FRETILIN nota katak iha HNGV fasilidade no ekipamentu saúde barak laiha no avaria hanesan CT scan, ai-moruk reajente sira seluk barak mak stock out.

Advertisement

Biban ne’e, Vise-Minstru Asuntu Parlamentár Aderito Hugo da Costa hateten nia parte sei lako’alia  barak, maibé apresia bá deklrasaun polítika hotu husi Bankada opozisaun iha Parlamentu Nasionál  bá pontu dezempeñu IX Governu nian bá asuntu lubuk ida kona-bá saúde no eviksaun

Jornalista Estajiária: Zita Menezes

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version