Nasionál

Governu Aprova Estratéjia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun Órgaun Reprezentativu Podér Lokál 2025-2028

Published

on

Hatutan.com, (15 Janeiru 2025), Díli- IX Governu Konstitusionál liu husi reuniaun Konsellu Ministru, Kuarta (15/01/2025), aprova  ezekusaun Estratéjia Desentralizasaun Administrativa (EDA) no Instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál 2025-2028 nian ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomás do Rosário Cabral.

PM Xanana lidera reuniaun Konsellu Ministru iha Pálasiu Governu, Kuarta (15/01/2025). Foto/Média GPM

Komunikadu ba imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu husi Gabinete Média Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, relata medida ida-ne’e ho objetivu atu ré-afirma Governu nia determinasaun hodi konsolida estratéjia desentralizasaun administrativa no kontinua prosesu instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál nian.

Rezolusaun Governu ida-ne’e estabelese planu anuál sira, hosi 2025 to’o 2028, ne’ebé inklui instalasaun servisu Balkaun Úniku iha territóriu nasionál tomak, reforsu institusionál autoridade munisípiu sira nian, regulamentu lei sira ne’ebé relasiona ho podér lokál no atualizasaun baze-dadus resenseamentu eleitorál nian. Iha etapa sira tuirmai, sei promove kriasaun kondisaun sira hodi hala’o eleisaun munisipál, kapasitasaun ba prezidente munisipál eleitu sira no avaliasaun ba progresu desentralizasaun nian.

“Koordenasaun ba ezekusaun estratéjia sei sai hanesan responsabilidade Ministériu Administrasaun Estatál nian, ne’ebé tenke aprezenta relatóriu semestrál kona-ba progresu ne’ebé alkansa ona no dezafiu sira ne’ebé hasoru, hodi garante kontinuidade no efikásia prosesu nian.” Hatutan.com sita komunikadu.

Advertisement

Rezolusaun ida-ne’e revoga Rezolusaun Governu anteriór nú. 45/2020, loron 9 fulan-Dezembru, no tama iha vigór iha loron ida hafoin nia publikasaun.

Konsellu Ministru mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, kona-bá Orgánika Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) nian.

Inisiativa lejizlativa ida-ne’e tuir aprovasaun hosi Dekretu-Lei n. 36/2024, loron 6 fulan-Novembru, ne’ebé introdús ona alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 46/2023, loron 28 fulan-jullu, ne’ebé maka kria ona Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál. Objetivu prinsipál mak atu fornese SEKOMS estrutura orgániku-funsionál ne’ebé adekuadu hodi hala’o ninia atribuisaun no garante implementasaun ida ne’ebé efikás ba programa no atividade sira ne’ebé define ona iha Planu Estratéjiku 2024-2028 no iha Programa Governu Konstitusionál IX, ba área komunikasaun sosiál nian.

SEKOMS kompostu hosi órgaun no servisu lubuk ida ne’ebé apoia Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál hodi hala’o ninia podér sira. Entre funsaun prinsipál sira SEKOMS nian maka konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba polítika komunikasaun sosiál nian ne’ebé define no aprova hosi Konsellu Ministrus. SEKOMS iha mós responsabilidade atu propoin polítika sira, elabora lejizlasaun no regulamentu sira ne’ebé nesesáriu ba área komunikasaun sosiál, no koordena diseminasaun informasaun kona-ba programa no asaun Governu nian.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version