Nasionál

Prezidente Repúblika Partisipa WEF 2025 iha Davos-Suisa

Published

on

Hatutan.com, (18 Janeiru 2025), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta,  partisipa enkontru Anuál World Economic Forum (WEF) 2025 ne’ebé sei hahú iha loron 20 to’o loron 24 fulan-janeiru, tinan ne’e, iha Davos, Suisa.

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Foto/Elio dos Santos da Costa

Komunikadu ba Imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu husi Gabinete Média Palásiu Prezidensiál, Sábadu (18/01/2025), haktuir enkontru Anuál Fórum Ekonómiku Mundiál (WEF) nian iha tinan ida-ne’e ho tema “Kolaborasaun ba Era Intelijente” halibur líder globál sira hodi diskute dezafiu prinsipál globál no rejionál sira.

Marka prezensa tuir konvite no nu’udar konvidadu espesiál husi Professor Klaus Schwab, fundadór no prezidente ezekutivu WEF nian, Prezidente Ramos-Horta hateten “ida-ne’e hanesan tema ida ne’ebé signifikativu ba Timor-Leste haree ba ita-nia populasaun joven ne’ebé sei hakuak no adapta ba teknolojia ne’ebé mudansa ba beibeik inklui mosu Intelijénsia Artifisiál.”

Forum ne’e mós foka ba impaktu jeopolítiku, estimula kreximentu hodi hadi’a padraun moris nian no jere tranzisaun enerjétika ida ne’ebé justu no inkluzivu.

Advertisement

Durante vizita, Prezidente Repúblika José Ramos-Horta sei partisipa iha sesaun altu nivel balun ne’ebé foka liu ba kooperasaun rejionál, pás, no dezenvolvimentu sustentável.

“Pontu altu maka ninia partisipasaun iha sesaun “ASEAN nia Viajen ba Unidade: Lisaun sira iha Diplomasia no Kolaborasaun Rejionál,” ne’ebé foka ba oinsá ASEAN nia abordajen úniku ba diplomasia no kooperasaun multilaterál haburas unidade iha diversidade nia laran, no mós hamosu dezenvolvimentu sustentável, kreximentu inkluzivu iha hanoin polarizasaun ne’ebé aumenta ba beibeik no tensaun sira entre superpoténsia sira. Iha sesaun ida-ne’e Prezidente sei hato’o intervensaun kona-ba papél ASEAN nian iha mundu, hamutuk ho distintu oradór no partisipante sira seluk.” Hatutan.com sita komunikadu ne’e.

Xefe Estadu sei kontribui mós ninia hanoin sira iha sesaun “Navegasaun iha Ázia nia Hotspot sira”, hodi aborda dinámika seguransa rejionál no implikasaun ekonómika sira iha rejiaun Ázia-Pasífiku. Sesaun públiku ida-ne’e sei transmite direta, ho diskusaun sira kona-ba evita eskalasaun iha mudansa balansu podér no kompleksidade teritorial sira.

Nu’udar Laureadu Prémiu Nobel ba Pás, Prezidente Ramos-Horta sei fahe nia esperiénsia iha jantár espesiál ida ho maluk Laureadu Nobel sira, inklui Profesór Ardem Patapoutian no Muhammad Yunus, ho prezensa husi Suas Majestade Liurai Philippe no Liurai-feto Mathilde hosi Béljika, no Liurai Letsie III husi Lesoto.

Ramos-Horta mós sei partisipa iha almosu Enkontru Informál Líder Ekonómiku Mundiál sira (IGWEL), ne’ebé foka liu ba prevene kooperasaun non globál hodi sai hanesan status quo foun.

Advertisement

Durante estadia iha Davos, Prezidente Ramos-Horta tuir planu sei hala’o enkontru bilaterál ho figura prinsipál internasionál sira, inklui Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Kao Kim Hourn, hodi ko’alia kona-ba Timor-Leste nia dalan ba adezaun tomak ba ASEAN.

Prezidente nia partisipasaun iha Forum Ekonómiku Mundiál subliña kompromisu Timor-Leste nian ba diálogu internasionál no kooperasaun hodi hatán ba dezafiu globál sira no avansa integrasaun rejionál.

Jornalista: Vito Salvadór

 

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version