PR Ramos-Horta fó prenda ba Ministru ba Asuntu Internu, Ministru ba Imigrasaun no Asuntu multikultural, ministeu ba seguransa sibernétika, Ministru ba arte no lider ba Casa husi Austrália Tony Burke MP. Foto/GPR
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o pedidu ne’e direitamente ba Ministru ba Asuntu Internu, Ministru ba Imigrasaun no Asuntu multikultural, ministeu ba seguransa sibernétika, Ministru ba arte no lider ba Casa husi Austrália Tony Burke MP, Tersa (28/01/2025) iha Palásiu Prezidensiál, Díli.
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten Ministru Tony Burke MP mak responsavel ba traballadór sira ba Austrália, ema ida di’ak, ho fuan, ema ida sentimentu di’ak hamutuk ho Primeiru Ministru Austrália sira buka hametin relasaun.
Advertisement
“Ami-rua nia enkontru ha’u ko’alia liu kona-bá traballadór sira iha Austrália, husu atu aumenta númeru traballadór, husu mós atu sira haree traballadór sira nia moris ne’e bele di’ak, no selu impostu menus, tanba oras ne’e daudaun ita-nia traballadór sira iha Austrália maske sira la hetan hanesan asisténsia gratuita tanba sira estranjeiru entaun sira selu impostu boot, entaun mak ha’u haree ida ne’e, hatún ida-ne’e nune’e sira bele hetan osan boot liu haruka mai família,” José Ramos-Horta hateten.
Iha Traballadór seluk husi illa pasífika mós hatete favór haree tau matan ba ida ne’e, konfia imi, konfia Governu Australianu nia kompromisu ba Direitus Umanus maibé patraun sira privadu balun, la’ós hotu-hotu la tuir regra Direitus Umanus Austrália nian, klaru sira haree ida ne’e.
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta ko’alia ba Ministru Tony Burke MP, kona-bá parseria iha área defeza no seguransa ho Austrália, tinan 20 resin ona, elementu forsa australianu iha rai Timor servisu di’ak, halo formasaun di’ak ho F-FDTL sira fó apoiu maka’as no mós polísia Australiana di’ak tebe-tebes.
“Iha mundu ne’e ha’u hatete polísia ne’ebé di’ak liu iha sistema ne’e mak Austrália, sira laiha polísia espesialidade bara-barak, iha mak Australia Federal Police (AFC) de’it. Ita nian, lae iha PNTL, PCIC, depois unidade oi-oin. Sira iha Timor-Leste tinan 20 resin ona, entaun husu atu mantein ida ne’e, klaru sira iha kompromisu ho ida ne’e,” Ramos-Horta tenik.
Advertisement
Ramos-Horta mós subliña katak iha enkontru ho Ministru Tony Burke MP ne’e ko’alia mós kona-ba greater sunrise maibé xefe estadu argumenta katak asuntu greater sunrise ne’e nia la hatene, seidauk rona husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão oinsá ho ida ne’e, tanba fulan-Janeiru atu remata ona komunikadu konjuntu sai ona, maibé bainhira mak sira halo konkretizasaun ba ida ne’e.