MNEK fó segmentu ba serimonia resesaun diplomátika ho nasaun amigu sira hosi fatin oioin iha Dili, Kinta (20/02/2025). Foto/Lazaro Pereira Quefi
Objetivu hosi serimónia ne’e atu Governu Timor-Leste hato’o mensajen ba sira kona-bá susesu ne’ebé hetan no dezafiu sira iha konstrusaun Estadu, nune’e embaixadór nasaun konflitu sira hanesan Ukránia no Israel mai hodi rona Timor no estuda kona-bá Timor-Leste nia polítika fronteira depois tau importansia papel Timor-Leste nian ba konstrusaun pás.
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Fereitas, esplika papél ida importante tebes agora iha influensia ba nasaun frajil sira ka nasaun ne’ebé menus favoresidus depois iha situasaun pos konflitu, tanba ne’e mak hanesan rekonsiliasaun, konstrusaun Estadu, konstrusaun pás ezije teb-tebes esforsu.
Advertisement
“Resesaun diplomátika anuál ne’e embaixadór sira hosi nasaun amigu mai partisipa atu ita-nia governu hato’o mensajen ba sira kona-ba susesu ne’ebé ita hetan no dezafiu ne’ebé ita enfrenta iha konstrusaun Estadu ita nian,” Ministru Bendito Fereitas hateten.
Nia hatutan esperiensia g7+ ne’e sai hanesan papel importante ba Timor -Leste ne’ebé hetan rekoñesimentu iha mundu liuliu mós iha ONU.
Hotu-hotu hatene katak g7+ nia prezensa ho esperansa 2023 Timor-Leste bele sai mediadór ba pás tanba ne’e Timor-Leste bele nasaun ki’ik, maibé nia papél iha mundu internasional iha reperpusaun, iha influensia no iha mós rekoñesimentu.
Iha sesaun balun iha serimónia ne’e Ministériu Interior sei aprezenta mós kona-bá estratéjia jestaun fronteira, tanba ne’e, sai hanesan lisaun ida ba sira kaundu sira iha nasaun ligasaun fronteira sempre iha konflitu, maibé Timor-Leste bainhira restaura independensia kuaze tinan 23 ona, maibé jestaun fronteira kuaze minutu ne’e pasifika no sai modelu ida ligasaun di’ak entre Timor-Leste ho Indonézia.