Parlamentu Nasionál, Segunda, 24 fulan-Fevereiru ne’e, aprová ona iha votasaun finan Global bá Proposta Lei nº 15/VI (29) – Primeira alterasaun bá Lei nº 1/2017, de 18 de janeiro. Regime Transitório de Recrutamento de Magistrados e Defensores Públicos não Timorenses ho rezultadu votasaun afavór 37, kontra 18 no Abstensaun zero (0).
“Aprovasaun Lei nº 15/VI (29) – Primeira alterasaun ba Lei nº 1/2017, de 18 de janeiro, Regime Transitório de Recrutamento de Magistrados e Defensores Públicos não Timorenses e segunda alteração à Lei nº 9/2011, de 17 de agosto, ne’ebé aprová organiká bá Câmara de Contas no bá Tribunal Superiór Administrativu Fiscal no Contas, viola prinsípiu soberania nasionál nian,” Xefe Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento haktuir iha Konferénsia Imprensa ne’ebé hala’o iha sala Bankada FRETILIN, Kuarta (26/02/2025).
Advertisement
Nia afirma iha Lei ida-ne’e duni Governu hatama introdús, liuhusi artigu 12° A, kona-bá Exercício Pleno de Funcões, alinea 1, ne’ebé dehan katák “Juíz sira ne’ebé admitidu liuhosi konkursu ne’ebé regula tuir Lei ida-ne,e bele ho exepsaun, ezerse funsaun jurisdisional iha Tribunál Judisial Primeira Instansia nian, iha Tribunal Rekursu, iha Tribunais Administrativu Primeira Instansia, no iha Tribunál Supremu Administratívu, Fiskál no Kontas, inklui Câmara de Contas.
Bankada FRETILIN ho PLP mós hateten tán katák bainhira halo nomeasaun bá Magistradu estrangeiru (Não Timorense) hodi ezerse Funsaun Jurisdisionál Plenu, kompromete ona soberania nasionál, tanba transferé parte husi podér Estadu nian bá indivídu sira ne’ebé la hola parte iha estrutura politika no jurídika Nasaun Timor-Leste nian. Podér atu julga ka halo julgamentu, knaar ida direta Autoridade Estadu nian no sidadaun Nasionál de’it mak bele ezerse, hodi garante katák justisa halao sem iha influénsia externa.
Ho prinsípiu bá defeza Soberanía estadu nian no Integridade iha Sistema Judisiáriu Timor-Leste nian, iha Votasaun Final Global Bankada FRETILIN no Bankada PLP iha Votasaun Final Global bá Proposta Lei nº 15/VI (29) – Primeira alterasaun bá Lei nº 1/2017, de 18 de janeiro. Regime Transitório de Recrutamento de Magistrados e Defensores Públicos não Timorenses e segunda alteração à Lei nº 9/2011, de 17 de agosto, deputadu sira husi Bankada FRETILIN no PLP nian vota kontra.
“Ami nia haree katák Governu ho nia maiória iha Parlamentu Nasionál hala’o hela tentativa atu fere soberánia no integridade Orgaun Judisiál nian, nune’e atu salva guarda integrididade no indepedénsia orgaun Judisiál nian, ami sei husu Fiskalizasaun Abstrata Konstituisionalidade bá artigu 12º A,”Deputada Maria Angelina afirma.
Iha fatin hanesan Prezidenti Komisaun A ne’ebé trata asuntu Lejislativa no Justisa, Patrocinio Fernandes, bainhira remata aprová redasaun final bá lei refere hateten, katák iha nesesidade duni atu bele halo rekrutamentu bá Magistradu no Defensória Públika husi ema estranjeiru.
Advertisement
“Ita hotu-hotu nian objetivu mak atu servir povu entaun povu nian ezijénsia mak sira hakarak iha kontextu ida-ne’e bá setór Justisa, katák sira nian problema ne’ebé sira lori bá tribunál sira iha espetativu boot atu iha dezisaun ida di’ak. Ita iha difikuldade kona-bá menus rekursu entaun nu’udár estadu ita tenke buka solusaun ho alternativu sira ne’e,”Hateten Deputadu Patrocinio Fernandes.