“Iha 2024, Timor-Leste nia ekonomia hatudu reziliénsia maski iha inserteza globál. Ita haree ka hetan kresimentu ne’ebé dudu maka’as hosi investimentu estratéjiku sira no jestaun fiskál ne’ebé di’ak liu. Inflasaun kontinua iha kontrolu, no ita-nia seitór finanseiru kontinua hametin – hodi suporta negósiu no uma-ka’in sira,” Helder Lopes dehan.
Advertisement
Banku Sentrál mós identifika katak, dezafiu sira persiste ka iha nafatin. Nune’e, jestaun finansas públikas ne’ebé di‘ak liu tán, dezenvolvimentu seitór privadu, dezenvolvimentu seitór produtivu sira, hadi’a infraestrutura no kapitál umanu, no hametin di‘ak liu tán funsionamentu indústria finanseira sai nafatin prioridades prinsipáis ne’ebé presija ema-hotu nia esforsu.
Banku Sentrál nafatin iha kompromisu boot atu dezenvolve no lori indústria finanseira hodi servisu hamutuk ho Governu, seitór privadu, no entidade relevante sira seluk atu hasa’e inkluzaun finanseira no promove polítika ekonómika sustentável ne’ebé kria empregu bá joven sira no fó benefisiu ba populasaun tomak.
Bá oin, atu Timor-Leste harii no hametin ekonomia ne’ebé reziliente, inkluziva, diversifikada, no sustentável, iha buat tolu ne’ebé esensiál tebes maka hametin Kolaborasaun; Foku bá dezenvolvimentu seitor produtivu sira liu hosi maximiza alokasaun rekursus; no ho Konsisténsia no kontinua implementa politíka no programa ekonómika ne’ebé hahú ona.
“Ohin, ita-mós sei asiste hamutuk asinatura Memorandu Entendimentu entre Banku Sentrál Timor-Leste no Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e, atu servisu hamutuk hametin formasaun no kapasitasaun, peskiza, no advokasia iha setór finanseiru no ekonómiku,” nia afirma.
BCTL espera katak, Relatóriu Dezempeñu Ekonómiku Timor-Leste 2024 husi Banku Sentrál sei serve nu‘udár rezultadu diagnostiku kona-bá kondisaun ekonómia Timor-Leste, no informasaun iha relatóriu ida-ne’e sei tulun atu halo preskripsaun ne’ebe di’ak-liu hodi dezenvolve no hametin liu-tán ekonomia iha futuru.