Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Relatóriu Banku Mundiál: Ekonomia Timor Leste Kontínua Rekupera

Published

on

Hatutan.com, (25 Agostu 2023), Díli- Relatóriu foun hosi Banku Mundiál kona-bá Ekonomia Timor-Leste hatudu poténsia kreximentu ne’ebé forte liu-tan liu husi foku bá diversifikasaun ekonómiku no investimentu iha setór aagrikultura.

Lee Mós: Banku Mundiál: Timor-Leste Nia Kreximentu PIB Atrazu iha Nivel Rejionál

Aprezentasaun Relatóriu Banku Mundiál iha Auditóriu Muzeu Rezisténsia, Sesta (25/08/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa

Banku Mundiál nia relatóriu ne’ebé fó sai liuhosi sesaun meet the press iha Auditóriu Muzeu Rezisténsia, Díli,  Sesta (25/08/2023), hatudu  Timor Leste nia ekonomia kontínua rekupera iha tinan 2022, aumenta 3,9%, bot-liu tan suporta husi konsumu públiku no Investimentu.

Maske nune’e iha relatóriu ekonomia Timor Leste nian husi relatóriu Banku Mundiál nian ne’e mós hatudu kreximentu konsumu privadu nafatin-de’it ka laiha mudansa. Partisipasaun forsa traballu kontínua hela iha kotuk husi maluk rejionál sira, tanba setór privadu estragadu no la fó servisu ne’ebé sufisiente. Ekonomia projetada aumenta 2,4 porsentu iha tinan 2023.

Advertisement
#

Inflasaun atinje 9,6 porsentu iha Marsu 2023, ne’ebé refleta katak iha tendénsia global, no desizaun polítika rai-laran, inklui aplika taxa ne’ebé aas liu-tan bá komoditi ka merkadoria espesífiku sira.

Banku Mundiál haree katak Orsamentu Governu tinan 2023 kontínua ambisiozu, maski iha ona predisaun katak sei iha aumentu bá defisit fiskal, ne’ebé atinje relativa 63.7 porsentu husi Gross Domestic Product (GDP) ka produtu doméstika brutu (PDB) iha tinan 2022.

Interrupsaun bá produsaun mina no gás iha tinan 2023, hatudu Timor-Leste depende barak-liu-tiha bá esporta idrokarbonetu, nune’e hatudu iha urjénsia boot tebes bá diversifikasaun ekonómika.

Banku Mundiál nia relatóriu ne’e mós aprezenta dezafiu atrai investimentu estranjeiru fó impaktu direta bá Governu halo levantamentu Fundus Petróleu barak-liu-tan, ne’ebé, enkuantu tendénsia ida ne’e mantein, Fundus Petróleu sei bele hotu iha tinan 2034.

“Timor-Leste hamriik iha enkruzilladas ekonómika. Oportunidade ne’ebé hamosu husi estabilidade polítika no planeamentu ho kuidadu, hirak ne’e di’ak tebes. Ami rekomenda maka’as atu haree lalais diversifikasaun ekonómika. Esforsu konsentradu iha Investimentu agríkola bele ré-modela vizaun ekonómika, ne’ebé oferese estabilidade no kreximentu sustentavel,” reprezentante Banku Mundiál Bernard Harborne, hateten iha aprezentasaun relatóriu Banku Mundiál nian ne’e.

Advertisement
#

Relatóriu ne’e inklui kapítulu espesiál ida kona-bá importánsia investe iha setór agríkola hodi tulun Timor-Leste alkansa dezenvolvimentu ekonómiku inkluzivu no kria kampu servisu ne’ebé ampla ka barak.

Atualmente, nu’udár parte boot ekonomia ne’ebé fora husi setór públiku, setór agríkola sei hasoru dezafiu boot. Banku Mundiál rasik haree nivel produtividade sira menus, área koleta sira tun ho signifikante tebes durante dékada rua ne’e, no retornu agrikultór sira sei mínimu tebes.

Esforsu atu hasa’e produtividade agríkola no hamosu oportunidade ekonomia ne’ebé sustentavel ba uma-kain agrikultór sira, tuir relatóriu Banku Mundiál nian ne’e importante tebes. Ne’e inklui hasa’e rendimentu ba agrikultór sira liuhusi aumenta produtividade ba agrikultór sira iha eskalaun ki’ik, konsentra bá komoditi ka merkadoria valór aas sira, no apoiu kreximentu produtividade liuhusi variedade fini ne’ebé di’ak-liu, teknolojia asesivel, no métodu di’ak bá armazenamentu. Dezenvolvimentu ba prosesu ai-han, liuliu bá negósiu mikro, ki’ik, no médiu mós presiza hetan tulun.

Relatóriu  Banku Mundiál nian ne’e enkoraja Governu Konstitusional da-9 atu fó atensaun bá konsolidasaun orsamentál, atu énfaze importánsia husi mobilizasaun reseita no rasionalizasaun bá despeza sira.

Ho aumentu gastu públiku ne’ebé signifikativu ne’ebé fó impaktu bá ekonomia limitadu, Banku Mundiál sujere kreximentu tenke sustentadu, posivelmente reforsa liu-tan, ho ajustamentu orsamentu kálkulu ka kuidadu, reformasaun konkreta bá fiskál, poupansa no mós investimentu foun sira.

Advertisement
#

Dezenvolvimentu Atuál

Aprezentasaun Relatóriu Banku Mundiál iha Auditóriu Muzeu Rezisténsia, Sesta (25/08/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa

Banku Mundiál nia relatóriu ne’e hatuur mós Timor-Leste nia ekonomia kontinua rekupera iha tinan 2022, aumenta 3.9%, apoiu husi konsumu públiku no investimentu. Investimentu privadu sa’e husi nivel ne’ebé menus-liu mezmu esportasaun likuidus kontínua hanaruk kreximentu.

Relatóriu ne’e mós sita katak maski implementasaun medida fiskál hanesan programa sesta básica, saláriu fulan sanulu-resin-tolu, no kupon kombustivel, ne’ebé lori governu bá aumenta gastu no défise fiskál ida ne’ebé bot liu-tan, konsumu privadu hatudu nafatin kreximentu ne’ebé fraku.

Peskiza Forsa Traballu 2021 ne’ebé lansa foin lalais ne’e deskobre dezafiu sira ne’ebé konsistente ho demanda no rekuperasaun privadu ne’ebé fraku.

Timor-Leste iha taxa partisipasaun forsa traballu ne’ebé menus-liu kompara ho nasaun seluk no ida ne’e tuir Banku Mundiál nia haree bele mós parsialmente liga ho menus vitalidade husi setór privadu, kriasaun oportunidade ba kampu traballu ne’ebé menus, no posibilidade selu rezerva ne’ebé a’as. Aleinde ne’e, fatór estrutura ne’ebé sei aas rezulta bá aumenta responsabilidade bá problema ida-ne’e, liu-liu tanba númeru matríkula aumenta iha ensinu sekundária no taxa doméstika.

Inflasaun iha fulan-Marsu 2023 sa’e bá 96%, afeta husi folin ai-han no la’ós-ai-han ne’ebé aumenta signifikativu. Inflasaun aas ne’e hanesan parte ida husi tendénsia global ne’ebé akontese husi folin sasán ne’ebé bele fa’an, iha Timor-Leste, governu nia politika ne’ebé aplika impostu aas bá produtu espesífiku sira hanesan tabaku, taxa importasaun no impostu ba masin-midar no bebida  midar sira.

Advertisement
#

Parsialmente apoiu tendénsia inflasaun. Maibe, redusaun sustentadu iha inflasaun, lista bá kombustivel no lubrifikantes, ne’ebe refleta presu mina globál tun médiu.

Besik ba porsentu 123 husi Produtu Internu Brutu (PIB), orsamentu ne’ebé Governu aprova ona bá tinan 2023 menus uitoan husi alokasaun tinan 2022 nian, maibé aas liu nafatin husi gastu atuál iha tinan 2022.

Transferénsia públiku aumenta signifikante, sa’e husi porsentu 21.8 husi PIB antes pandemia sa’e-ba porsentu 55.8 iha tinan 2023. Nune’e mós, défise fiskál kontínua aumenta no atinje porsentu 58.9 husi PIB iha tinan 2022 nian, ne’ebé aas liu iha mundu, konsidera aas liu antes pandemia ho kalkulasaun porsentu 36.3 husi PIB.

Hapara produsaun mina no gas iha trimestrál primeiru tinan 2023 transforma konta atuál husi naresin (surplus) ida iha tinan 2021 bá défise ida. Situasaun ida-ne’e hatudu dependénsia nasaun bá esportasaun idrokarbonetu no kafé no mós setór privadu ne’ebé la dezenvolvidu.

Maske komérsiu no investimentu nakloke, atrai investimentu estranjeiru diretu (IED) maibé  Banku Mundiál identifika katak dezafiu sei iha nafatin, nasaun nian dependénsia ne’ebé aas bá importasaun konsisténsia hamenus ninia konta atuál.

Advertisement
#

Dezde IED no portofolio investimentu mínimu nafatin, nasaun ne’e obrigatóriu aplika dada osan husi Fundus Petróleu rasik hodi finansia nia fiskál no défise konta atuál sira. Saldo Fundus Petróleu menus bá porsentu 6.8 husi kada tinan iha trimestrál primeiru tinan 2023 nia rohan.

Perspetiva no Rekomendasaun

Tomate ne’ebé prodús hosi agrikultór sira iha Suku Batugade, Postu administrativu Balibo, Munisípiu Bobonaro. Foto/Egídio Lourdes de Souza.

Hafoin eleisaun Parlementaria ne’ebé realiza iha fulan Maiu tinan 2023, governu konstitusionál da-IX hahá governa iha loron 01 fulan-Jullu. Administrasaun foun hasoru presaun imediata no boot atu fó rezultadu iha área oin-oin. Ida ne’e inklui ezekuta roteiru adezaun bá ASEAN, kontínua haluan setór mina no gas, demanda kontínua bá diversifikasaun ekonómika no nesesidade urjente atu mellora rezultadu bá dezenvolvimentu rekursu umanu. Governu nia susesu sei depende maka’as liubá utilizasaun rekursu umanu no orsamentu ho efisiente.  

Iha kontestu ida ne’e, ekonomia projeta sei sa’e, maibé tuir Banku Mundiál nia haree  so iha de’it médiu husi porsentu 3.1 iha periodu médiu prazu. Estabilidade polítika sei fasilita previzaun nesesária hodi apoiu investimentu privadu no hasa’e konfiansa konsumidór sira nian, hodi lori bá konsumu privadu ne’ebé aas liu-tan.

Banku Mundiál nia relatóriu ne’e mós hatudu Governu nia fokus bá hamenus obstrusaun iha gastu infraestrutura espera bele estimula kreximentu ho dalan mellora ezekusaun bá projetu infraestrutura.

Atu ba too kreximentu ekonómiku ne’ebe a’as liu-tan depende bá reforsa dezenvolvimentu setór privadu no hasae kompetisaun liu-liu iha setór agrikultura ne’ebé fó servisu besik porsentu 38 bá Timor-Leste nia forsa traballu.

Advertisement
#

Setór agríkola ne’ebé buras iha poténsia atu estimula dezenvolvimentu rural no hamenus kiak. Maibé, iha tempu badak, presiza kuidadu tanba perspetiva ne’ebé la favorese ligadu ho previzaun klimátika El Nino ne’ebé hamenus udan-been iha tempu udan oin-mai.

Tamba Produsaun mina ne’ebé atu remata no merkadu finanseiru perturba iha tinan hirak ikus, saldo Fundu Petróleu sei mihis ho lalais no projeta sei hotu iha tinan 2034, Levantamentu husi fundu ne’e sei importante tebes atu garante fornesimentu dollar Amerikanu nu’udár moeda legal.

Risku negativu sira inklui inflasaun aas ba nafatin, instabilidade polítika, reversaun reforma no dezastre naturál. Iha kontestu ne’e, impotente tebes bá Governu foun atu kuidadu konsisténsia politika nivel altu, liu-liu iha área sira hanesan sustentabilidade fiskal, jestaun finansas públika no ajenda diversifikasaun.

Atu promove ajenda reformasaun, Governu foun bele-mós hakarak atu konsidera institusionaliza konsolidasaun fiskál liuhusi haforsa regra fiskál, Esforsu mobilizasaun reseita no rasionalizasaun despeza la’ós atu defende de’it maibé presiza hametin. Tanba aumenta signifikante iha despeza públika sai ona impaktu limitadu bá kreximentu ekonómiku médiu prazu Timor-Leste nian, no posivel atu mantein nivel kreximentu ho dalan hamenus orsamentu.

Foku Espesiál: Maneira sira atu Kolleta Prosperidade

Advertisement
#

Kafé Ermera. Foto/Espesiál

Banku Mundiál haree katak investe bá agrikultura iha papél importante tebes atu apoiu ekonomia inkluzivu ne’ebé fó benefísiu signifikante bá populasaun.

Agrikultura ne’ebé iha konsisténsia sai parte boot ba ekonomia fora husi setór públiku. Peskiza ikus Forsa Traballu tinan 2021 hatudu porsentu 38 kampu servisu sei nafatin iha setor agrikultura ne’ebé loke kampu servisu boot iha Timor-Leste.

Setór agrikultura karaterizadu ho remunerasaun ne’ebé kiik bá agrikultór sira no nivel produtividade ne’ebé menus. Iha médiu, uma-kain agrikultór sira iha nasaun ne’e jere valór ekonómiku ne’ebé kiik, fó rezulta retornu ne’ebé menus. Aleinde ne’e, área kolleta menus signifikante ho porsentu 35 durante tinan 20 nia laran.

Atu atinje dezenvolvimentu ekonomia inkluzivu no promove kriasaun kampu traballu ho baze ne’ebé luan, importante tebes atu fó prioridade ba investimentu iha agrikultura. Maibé, mantein status quo iha setór Agríkola sei la sufisiente, tanba nivel prevalénsia produtividade ne’ebé menus, difisil atu sustenta bá ne’ebé di’ak.

Bainhira la iha mudansa substansial iha produtividade, nivel rendimentu, no diversifikasaun komoditi mistura, kuaze uma-kain agrikultór sira sei metin-nafatin iha kiak nia-laran.

Esforsu atu hasa’e produtividade agríkola no kria oportunidade ekonomia sustentavel bá uma-kain Agrikultór sira importante tebes. Ne’e inklui hasa’e rendimentu agrikultór sira nian liu husi hasa’e produtividade agrikultura eskalaun ki’ik sira, halo balansu fornesimentu doméstika no demanda ba ai-han ho kategoria prinsipál sira, muda foku bá produtu ho valór aas, no enkoraja kreximentu produtividade ho variedade fini ne’ebé di’ak-liu-tan, teknolojia asesivel, no métodu armazenamentu ne’ebé di’ak. Dezenvolvimentu bá prosesu ai-han, liu-liu negósiu mikro, ki’ik no médiu tenke hetan mós apoiu.

Advertisement
#

Jornalista: Vito Salvadór

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Fulan-Lima Ona, AIFAESA La Hala’o Knaar Supervizaun iha Terrenu

Published

on

Hatutan.com, (08 Maiu 2024), Díli–Hahú kedas hosi fulan-Janeiru to’o mai fulan-Maiu ne’e,  Autoridade de Inspeção e Fiscalização da Atividade Económica, Sanitária e Alimentar, Instiuto Público (AIFAESA,I.P) la hala’o knaar supervizaun no inspesaun bá sasán sira iha loja, supermerkadu, no kioske sira  tanba inspetór ne’ebé fó orientasaun servisu nia mandatu remata ona.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

MPRM Francisco Monteiro Garante Prosesu Arbitrajen ENERPROCO ho Timor Gap La Fó Impaktu Negativu Mai TL

Published

on

Hatutan.com, (08 Maiu 2024), Díli-Ministru Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM), Francisco  da Costa Monteiro, garante katak prosesu justisa ne’ebé   kompañia konsultóriu ENERPROCO hosi Estadus Unidus Amerika ne’ebé levante prosesu justisa hasoru Timor Gap iha Tribunál Internasionál Arbitrajen iha Singapura sei la fó impaktu negativu bá Governu no Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Kona-bá ENERPROCO Lori Timor Gap bá Tribunál Arbitrajen, CCFP Husu Halo Klarifikasaun bá Publikú

Published

on

Hatutan.com, (08 Maiu 2024), Díli– Prezidente Konsellu Konsultivu Fundu Petroliferu (CCFP, sigla portugés) Juvinal Diaz, husu Timor Gap, Empreza Públiku atu halo klarifikasaun bá Públiku relasiona ho disputa kontratuál ne’ebé halo  kompañia internasionál ENERPROCO halo keixa kontra Timor Gap iha Tribunál Internasionál arbitrajen Singapura.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending