Opiniaun

FACE-SAVING IHA DIPLOMASIA: ANÁLIZE ESTRATEGIA KOMUNIKASAUN TIMOR-LESTE IHA KAZU ARNOLFO TEVES JR

Published

on

Hakerek na’in: Aniceto Soares dos Reis,

Estudante Programa Pós Graduasaun Siénsia Komunikasaun Universitas Mercu Buana

  1. Introdusaun

Relasaun bilaterál entre Timor-Leste ho Filipina hahu dezde restaurasaun Independénsia loron 20 fulan Maiu tinan 2002, ho embaixada Filipinas iha Indonézia ne’ebé mak kobre hotu Timor-Leste no estabelesimentu embaixada Filipina iha Díli iha tinan 2009, tinan ida depoiz vizita Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha Filipinas no abertura reprezentasaun diplomátika iha Díli, hodi loke dalan ba kooperasaun iha domíniu oi-oin.

Kooperasaun entre nasaun rua konsolidadu ho kooperasaun iha àrea diplomasia, edukasaun, peskas no seluk tan, bazeia akordu entre Manila no Díli, assinadu iha tinan 2008[1], ho prontidaun Filipina hodi apoia Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN no mos Timor-Leste nia prontidaun hodi suporte Filipina ne’ebé disputa marítima ho Xina hodi rekorre ba United Nations Convention on the Law of the Sea (UNCLOS)[2], ne’ebé Timor-Leste uza instrumentu ne’e hodi rezolve disputa fronteira marítima ho Austrália.[3] 

Advertisement

Situasaun kontraste akontese waihira Arnolfo Teves Jr ne’ebé akuzadu ho krime hamutuk tolu nulu ne’ebé komete entre tinan 2019 no 2023, inklui assasinatu hasoru governadór Negros Orientál, Roel Degamo iha loron 4 fulan Marsu tinan 2023,[4] halai husi prosesu justisa no buka ajíliu polítiku iha Timor-Leste. Altura akontesimentu Arnolfo Jr iha hela Estadus Unidus Amérika, halo tratamentu médiku no rekuza atu fila -fali ba Filipinas ho razaun katak ameasa ba nia vida. Sirkunstánsa ne’e halo membru parlamentu suspende no demite, inklui anula ninia passapore. Ikus mai ninia pozisaun detekta iha Timor-Leste no tuir notísia publikadu husi portál Hatutan.com katak, akuzadu husi autoridade judisiária Filipinas tama iha Timor-Leste ho aviaun Jato[5] no Interpol mós emite red notice, hodi halo detensaun temporária no hein prosesu entrega ba nasaun ne’ebé mak emite pedidu kapturasaun.  Arnolfo Teves hanesan ex membru  kongressu iha distritu da-toluk  Negros Oriental, alin husi antigu Governadór Negors Oriental, Pryde Henry Teves, no hanesan elementu ida husi Nationalist People’s Coalition (NPC), aprezentadór rádiu no ativu iha social media[6].

Rejeitasaun Timor-Leste nian  ba pedidu extradisaun Arnolfo Teves Jr halo Filipina dezapontadu no Departamentu Relasaun Externa Filipina konsidera katak, pozisaun Timor-Leste ne’e aposta ho espíritu konfiansa no koolaborativu entre nasaun membru ASEAN.[7] Situasaun ne’e halo Timor-Leste nia esforsu atu adere ba ASEAN prejudikadu, tanba prosesu adezaun presiza pozisaun unánime husi nasaun membru ASEAN tomak, maske desizaun Tribunál Supremu Justisa – STJ hodi la extradita Arnolfo teves[8], estadu Timor-Leste optimista katak, la prejudika Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN.[9]

Pozisaun Timor-Leste iha dilema entre halo estradisaun ba Arnolfo Jr ka defende dispozisaun konstituisaun RDTL artigu 35, alinea alinea rua – Labele iha extradisaun tanba motivu polítiku no alinea 3 – Labele iha extradisaun tan krime ida, wainhira estadu ne’ebé husu extradisaun bele fó kastigu mate-kotu ka kastigu to’o mate, eh wainhira, iha tada-nanis katak atu iha tortura eh tratamentu aat no degradante ba ema be atu hetan extradisaun. Kazu Arnolfo Jr iha motivu polítiku no mos iha lei anterior Filipina aplika pena de morte ne’ebé elimina iha fulan Abril tinan 2006 no Kongressu apoia prátika pena de morte hodi troka ho prisaun prepétua.[10] Iha kontestu adezaun ba ASEAN, Timor-Leste insistidu atu hola pozisaun klara, ba benefísiu mútua entre Timor-Leste, Filipina no mos apoia unánime entre nasaun membru organizasaun rejionál ne’e.

Iha sirkunstánsia tolu ne’ebé kebra entre dilema iha arranjua apoiu Timor-Leste nia iha ASEAN no defeza ba prinsípiu konstitusionais mak, vizita Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba Malázia hodi partisipa iha Simeira Asean ba dala 46 ne’ebé líder ASEAN sira anúnsia katak, Timor-leste sai membru plenu ASEAN iha Fulan Outubru[11],  deklarasaun Prezidente Repúblika katak Arnolfo Teves Jr la elejível ba asíliu polítiku[12] no anúnsiu deportasaun Arnolfo Teves Jr husi Timor-Leste tanba konsidera katak,  prezensa iha territóriu nasionál fó risku ba seguransa no interesse nasionál no governu kompromete atu respeita norma internasionál sira kona-ba kooperasaun entre Estadus, no salvaguarda seguransa no estabilidade la’ós de’it ba territóriu nasionál, maibé mós ba rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halo esforsu hamutuk ho Estadu-membru sira ASEAN[13].

Iha mekanizmu rezolusaun kebra dilema perante kazu Arnolfo Teves Jr, bele análize katak katak, uza aprosimasaun diplomátika, hodi halo defeza ba kestaun interesse nasionál, maske pozisaun ida ne’e konfronta ho normas konstitusionál ne’ebé parte defeza husi Arnolfo Teves uza no esforsa atu akuzadu husi autoridade judisiáriu Filipina ne’e kontinua hela iha Timor[14] no ba defeza interesse nasionál governu opta aplikasaun Lei No11/2017, 24 de Maiu kona-ba Migrasaun no Azilu ne’ebé alteradu iha ba lei NO 10/2021, 16 de Junho[15], katak, Arnolfo Teves la iha vistu válidu, sein autorizasaun legál hodi hela no ho nia pasaporte ne’ebé kansela ona hosi nia país orijen.

Advertisement
  1. Relevánsia Kazu Arnolfo Teves Jr ba teoria Face Negotiation

Akontesimentu ida sei hetan argumentu fundamentada, waihira uza aproximasaun teóriku, tanba kada fenómenu ne’ebé akontese iha ema nia moris tomak sempre iha relasionamentu ho teoria, tanba invensaun husi teoria ida bazeia ba supozisaun no realidade ida. Ho baze ne’e, hakerek na’in buka halo análize ba kazu deportasaun Arnolfo Teves Jr ho aprosimasaun Face Negotiation Theory ne’ebé hanesan parte ida husi tradisaun teoria komunikasaun.

Ba alkansa finalidade ida ne’e, presizamente estratejia komunikasaun husi governu Timor-Leste no teoria Face Negotiation hanesan ferramenta ida hodi halo análize ba “face” imajen hanesan nasaun soberana ida ne’ebé mak respeita regrasa no proteje imajen husi Filipina, hodi la ignora ninia pedidu no medida ne’e hanesan face-saving ba parte rua katak, Filipina la lakon integridade no Timor-Leste konsideradu la viola lei migrasaun no aziliu, hodi fundamentu ba kestaun seguransa no interesse nasionál.

Face Negotiation Theory dezenvolve husi Stella Ting-Toomeu iha tinan 1985, hanesan sita husi Azeharie & Sari, 2020 katak, ema husi kultura diferente bele negoseia ka rezolve konflitu iha komunikasaun, hodi la iha ema ida mak lakon ka manan. Iha kazu Arnolfo Teves Jr ne’e hanesan konflitu ida, ne’ebé estadu estadu Timor-Leste no Filipina buka atu rezolve ho prinsípiu resiprosidade (mutual understanding) hodi parte ida la sente lakon iha prosesu ne’e.

Husi prespetiva Face Negotiation Theory ne’ebé sita husi Bahari & Subani, 2017, ema hotu iha kultura ida, lolos sempre negoseia face define ba public selfimage ne’e signifika katak, oinsá ita hakarak ema halo ba ita. Facework iha ligasaun ho mensajen verbal no naun verbal ne’ebé uza atu rekupera face loss, hodi assegura no valoriza face gain. Aprosimasaun ne’e, iha forma balun ne’ebé bele kontribui ba rezolusaun konflitu (desizaun hodi hakotu kazu Arnolfo Teves Jr), bazeia ba nesesidade, interesse no objetivu mak hanesan:

  • Avoiding – Timor-Leste evita ka prevene diskussaun ka konfronta ho Filipinas perante diverjénsia iha prespetiva kazu Arnolfo Teves Jr.
  • Obliging – parte Filipina entrega ba Timor-Leste hodi deside, atu extradita ou lae.
  • Compromising/ bargaining – give and take katak, se haruka fila Arnolfo Teves Jr, saida mak Filipina fó ba Timor-Leste.
  • Dominating or competing – Timor-Leste sertifika katak, desizaun ne’ebé foti tuir interesse husi Filipina.
  • Integrating style or problem solving- Timor-Leste no Filipina envolve iha troka informasaun hodi bele solusiona kazu ne’ebé sai preokupasaun ba Timor-Leste no mos ba autoridade iha Filipinas.

Iha kontestu ne’e, Timor-Leste atu evita konfrontasaun face attack  hodi buka argumentu sé mak lós liu iha desizaun ligadu ho Arnolfo Teves Jr, maibé Timor-Leste buka atu mantein relasionamentu di’ak ho Filipinas Face Giving ne’ebé dezde Timor-Leste aprezenta kandidatura atu sai membru ASEAN, Filipina ne’ebé hanesan fundadór ida husi organizasaun rejionál ne’e sempre manifesta ninia apoiu ba intergrasaun Timor-Leste ba ASEAN no pozisaun konkreta aprezenta iha tinan 2013[16], durante vizita Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Filipinas, hodi atende konvite husi Prezidente Benigno Aquino III, hodi Filipinas manifesta apoiu ba komunidade ASEAN, ho espetativa iha reforsu kooperasaun ne’ebé bele projeta diálogu rejionál, ne’ebé  kontribui mos ba dezenvolvimntu povu no nasaun Filipinas no mós ba estabilidade no dezenvolvimentu sustentavel iha rejiaun.

  1. Análize ba komunikasaun ba kazu Arnolfo Teves

Hodi halo análize ba komunikasaun Timor-Leste nian, iha kazu Arnolfo Teves Jr, hakerek na’in buka halo análize ba dokumentu, deklarasaun husi autoridade Timor-Leste nian no halo análize no interpeta notísia husi mídia nasionál sira hanesan TATOLI, I.P., Hatutan.com, independente.tl, GMNTV, Media One Timor no RTTL, E.P., ne’ebé durante ne’e publika informasaun ligadu ho kazu Arnolfo Teves Jr no sensbiliza ba sidadaun, kona-ba komplexidade husi kazu ne’e.

Rezultadu análize interpeta bazeia ba aprosimasaun hanesan tuir mai ne’e:

  • Neuralidade no assenta ba regras internasional

Inisialmente waihira Tribunál Supremu Justisa anúnsia akórdaun kazu Arnolfo Teves Jr, hodi extradita ba Filipina, parte advogadu José Ximenes aprezenta rekursu hodi husu rekrezitu ba extradisaun hodi bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 35 Labele iha extradisaun tan krime ida, wainhira estadu ne’ebé husu extradisaun bele fó kastigu mate-kotu ka kastigu to’o mate, eh wainhira, iha tada-nanis katak atu iha tortura eh tratamentu aat no degradante ba ema be atu hetan extradisaun no aplikasaun parte advogadu tenik katak, Teves iha perseguisaun polítika[17].  Husi rekursu husi defeza nian mak Tribunal Supremu Justisa – STJ deside la extradita Arnolfo Teves Jr.[18],[19]

Husi desizaun ne’e, governu Timor-Leste no estadu hili pozisaun netru, hodi la interfere desizaun husi órgaun judisiáriu no Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta fundamenta katak, husi pontu de vista jurídika, opiniaun husi Tribunál ne’e los no la iha impaktu ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN[20] no husi parte exekutivu mos respeita desizaun husi órgaun judisiáriu hodi la extradita Arnolfo Teves Jr no Ministru Justisa refere ba artigu 35 konstituisaun RDTL katak, Timor-Leste la aplika pena prepétua, la iha perseguisaun politika no la iha tratamentu kruél.[21]

Advertisement

Órgaun estadu rua hanesan Prezidénsia Repúblika no órgaun exekutivu la halo interferénsia ba desizaun órgaun judisiáriu bazeia ba prinsípiu separasaun poder artigu 69 husi konstituisaun RDTL “Órgaun soberania sira, iha sira-nia relasaun ba-malu no wainhira hala’o knaar, tenke tuir prinsípiu separasaun no interdependénsia”.

Desizaun inisiál husi Tribunál Supremu Justisa – STJ respeita mos konvensaun internasionál sira ne’ebé Timor-Leste ratifika hanesan Konvensaun Direitus Humanus, Kovensaun  Konvensaun Kontra Tortura no Tratamentus ka Penas Krueis, Dezumanus ka Degradantes[22] no normas internasionál seluk ne’ebé tane-as direitu husi dignidade humana.

Iha kontestu ne’e, reflete ba mekanzimu rezolusaun Ting-Toomey katak, obliging husi kestaun interna Governu Timor-Leste sertifika katak, desizaun ne’ebé mak Timor-Leste foti tuir duni normas konstitusionais  no exekutivu nafatin neutru, la interfere desizaun husi órgaun judisiáriu, bazeia ba prinsípiu separasaun poder.

  • Interesse nasionál vs polítika externa

Extradisaun Arnolfo Teves Jr tuir fundamentu governu nian, prezensa Arnolfo Teves iha territoriu nasional fó ameasa ba seguransa no interesse nasionál. Interesse nasionál ka iha lian frasez raison d’État tuir Junita & Rachman (2018), interesse nasionál hanesan objetivu, ambisaun estadu, ekonomia, militár no kultura no konseitu ne’e hanesan baze ba nasaun iha kontestu relasaun internasionál. [23]

Interesse nasional iha kontestu tomada desizaun ba kazu Arnolfo Jr mak interesse nasionál no komponente ida husi interesse nasional mak adezaun Timor-Leste ba ASEAN no konserteza iha diferensa interesse nasionál no tuir Risnain (2020), kriasaun organizasaun rejionál ASEAN hanesan esfirsu atu unifika interesse nasionál husi ASEAN iha organizasuan internasional ida ne’ebé mak ho objetivu ne’ebé determinadu no Timor-Leste ne’ebé dezde tinan 2011 aplika ninia adezaun ba organizasaun rejional ne’e tenke aproveita no hase’es saida mak sai impedimentu hodi konretiza ajenda estratéjiku ne’e ne’ebé reflete ba priníspiu estadu sobrena state soveignty.

Interesse ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN ne’e mos reflete ba prinsípiu ne’ebé sita iha dispozisaun husi konstituisaun RDTL artigu 8 kona-ba relasaun internasional alinea 2 “Repúblika Demokrátika Timór-Leste halo relasaun di’ak no harosan ho povu hotu-hotu, atu hakotu lia didi’ak kona-ba konflitu sira, hatún kilat jerál, simultáneu no kontroladu, harii sistema seguransa koletivu no hakiak orden ekonómiku internasionál foun ida atu bele kaer metin dame no justisa iha povu hotu-hotu nia relasaun ba malu” no ida ne’e reflete mos ba objetivu estadu prevista iha konstituisaun RDTL, artigu 6, alinea J katak, Harii no haburas relasaun di’ak no harosan (kooperasaun) ho povu no ho estadu hotu-hotu.

Advertisement

Iha kontestu kazu Arnolfo Teves Jr, estadu konfronta entre halo defeza ba interesse nasionál no kumprimenta normas konstituisionais ne’ebé Tribunal Supremu Justisa – STJ fundamenta ho nia desizaun, hodi deside la deporta akuza husi autoridade judisiáriu no mos halo defeza ba interesse nasionál no polítika adezaun ba ASEAN hanesan interesse nasionál ida no saida de’it mak sai impedimentu tenke hase’es no rezolve, hodi bele ajuda alkansa, inklui kazu Arnolfo Teves Jr, ne’ebé waihira la halo arranju bele sai impedimentu ba realizasaun objetivu ida ne’e, hodi impulsiona dezenvolvimentu sósiu ekonómiku no mos promove pás no seguransa iha nasaun.

Desizaun deporta sidadaun filipinu ne’e mos refleta aprosimsaun ba modelu ne’ebé kria husi Stella Ting-Toomeu ne’ebé kontribui ba rezolusaun konflitu, bazeia ba nesesidade, interesse no objetivu mak, obliging katak, governu Filipina fó ba Timor-Leste atu extradita sidadaun ne’ebé mak komete akuzasaun oi-oin iha Filipina hodi responsabiliza perante tribunál no saida mak Timor-Leste deside (Dominating), refleta ba interesse husi Filipinas nian. Timor-Leste buka evita face-attack ka konfrontasaun direta ho Filipinas katak, desizaun husi Tribunal Supremu Justisa – STJ ne’e bazeia ba normas konstitusionál no konvensaun internasional no final “transito em julgado”, maibé Timor-Leste face-giving hodi la sakrifika kooprasaun bilaterál entre Timor-Leste no Filipinas no konserteza garante nafatin apoiu kontínou Filipinas ba intergrasaun Timor-Leste nian ba ASEAN.

  • Konjuntura polítika Timor-Leste – ASEAN

Timor-Leste aprezenta intensaun atu adere ba ASEAN iha tinan 2011, maibé Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta ne’ebé hanesan Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun iha tinan 1975 tenik katak, mehi atu adere ba organizasaun rejionál ne’e hahu ona iha tinan 1975, ho karta ne’ebé dirije husi Ministru Relasaun Exteriór Indonézia, Adam Malik ba Ramos-Horta kona-ba postura polítika husi Indonézia molok invazaun iha fulan Dezembru tinan 1975.[24],[25]

Timor-Leste nia estatutu hanesan observadór no amitidu hodi partisipa iha enkontru ASEAN no mos plenáriu konferénsia altu nível aprovadu durante konferénsia altu nível ASEAN badala 40 no 41, inklui eventu assosiadu sira ne’ebé realiza iha Kambódia iha tinan 2022,[26] no anúnsia ofisiál katak, Timor-Leste sei sai membru plenu ASEAN anúnsia iha fulan Maiu tinan 2025, durante simeira ASEAN ba dala 46 iha Malázia no sei admite ofisialmente sai membru ASEAN ba dala 11 iha simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru tinan 2025[27].  Admisaun Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e, hanesan alkansu bo’ot ida, no atu la impede prosesu tomak, presiza tau se’es saida deit mak sai hanesan impedimentu ba realizasaun projetu estratéjiku ne’e, tanba admissaun membru foun karta ASEAN artigu neen, katak presiza hetan admisaun husi nasaun membru ASEAN no obedese ba karta no konsentu iha konferénsia ASEAN nian, bazeia ba  rekomendasaun husi Konsellu Koordenasuan ASEAN.[28]

Desizaun koletiva ne’ebé tuir Ting-Toomey ne’ebé sita husi Bahari & Subhani (2017), reprezenta kultura koletivizmu ka interdepenénsia hanesan identidade “ita” iha organizasaun rejionál ne’e no konsidera importánsia husi husi koooperasaun no konsidera prinsípiu koletivizmu ne’e bo’ot, tanba koletivizmu ne’e rekoñese importánsia husi envolvimentu, hodi refelete ba valór husi harominia, respeitu mútua no satisfasaun ba ema seluk. Iha kazu desizaun kona-ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN ne’e hanesan desizaun koletiva ida husi estadu membru ASEAN no desizaun kada paíz ida ne’ebé iha relevánsia ka iha ligasaun ho interesse nasaun ida nian, tenke bazeia ba haromonizasaun, respeitu mútua no satisfasaun no ida ne’e komponenente ida husi Face-giving ne’ebé la prejudika kredibilidade nasaun nian hasoru nasaun sira ne’ebé mak iha ona kooperasaun diplomátika.

Maske desizaun atu deporta Arnolfo Teves kontribui ba hakotu problema ida ne’ebé governu fundamenta katak, prezensa iha territóriu nasional fó ameasa ba seguransa no interesse nasionál, iha mos kontestasaun kona-ba desizaun ne’e no liu-liu prespetiva husi organizasaun naun governamental AJAR ne’ebé kestiona desizaun autoridade migrasaun no polisia ne’ebé halo kapturasaun ba Teves Jr,[29] no kontestasaun hanesan aprezenta mos husi akademista no mos advogadu husi akuzadu.

Advertisement

Governu Timor-Leste ne’e deporta Teves Jr ho desizaun administrativu husi Ministériu Interiór katak, akuzadu la iha vistu válidu, lahó autorizasaun legál atu hela no ho ninia pasaporte ne’ebé Governu Filipinu kansela no aplikasaun medida bazeia ba lejizlasaun nasionál kona-ba migrasaun no azilu no bazeia ba risku sira ne’ebé sidadaun nia estadia hamosu ba orden públika no seguransa nasionál.

Desizaun ne’e fundamentada duni katak, estadu Timor-Leste hanesan deklarasaun Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão katak, la bele admite sidadaun estranjeiru ida ne’ebé la iha dokumentu komprovativu atu hela kleur iha teritóriu nasional,[30] sá tan, sidadaun refere akuzadu ho krimi barak, ne’ebé sé la opta medida preventiva hodi haruka fila ba nia rai orijem possivelmente bele fó risku ba seguransa no interesse nasaun, tuir razaun fundamentál husi governu, tanba krimi ne’ebé mak alega ba nia husi autoridade judisiária Filipinas envolve krime ne’ebé ho uzu armamentu, tuir vídiu ne’ebé mak publika husi autoridade Filipinas no desizaun ne’e mos hanesan prevensaun ida iha futuru, atu evita Timor-Leste sai hanesan abrigu ba akuzadu ka kondenadu ne’ebé halai husi ninia responsabilidade iha nia rai orijem.

  • Face-giving iha diplomasia

Iha teoria Face Negotiation husi Ting-Toomey, ne’ebé sita husi Syarizka, Nareswari & Irwansyah (2021)[31],  baze ne’e uza husi ema hodi bele resolve konflitu entre kultural.  Oin “Face”hanesan modelu imajen husi ita-nia-an iha ema seluk nia oin no tenik katak, ema ho ho diversidade kultural iha difensa prespetiva kona-ba oin “face”husi ema seluk ne’e signifika katak, ema ho pensamentu kona-ba oin, halo ema hasoru konflitu ho maneira ne’ebé hanesan, tanba oin “face”hatudu konseitu kona-ba ema ida, imajen no mos aspetu realidade sosiál, tanba oin hanesan parte oin front stage no oin hanesan identidade ida.

Timor-Leste hanesan nasaun emerjente ida, sempre buka atu garante polítika amizade no boa visinhança ho nasaun hotu ne’ ebé Embaixadór Timor-Leste ba Nova Iorke, Dionísio Babo tenik iha Fevereiru tinan 2025 katak, missaun diplomátika Timor-Leste nian, buka atu konsolida prezensa Timor-Leste iha senáriu multilaterál no buka rezultadu husi vizibilidade no kredibilidade, liu-liu iha dezenvolvimentu ekonómiku.[32] Alkansu husi Timor-Leste nian iha diplomasia ne’e mak estabelesimentu relasaun diplomátikas ho nasaun 134 iha mundu,[33] no iha kontestu kazu Arnolfo Teves Jr, Timor-Leste opta Face Giving hodi la prejudika kredibilidade nasaun nian hasoru nasaun sira ne’ebé mak iha ona kooperasaun diplomátika.

Husi  kontestu jestaun konflitu tuir Ting-Toomeym  iha evolusaun ba konseitu self-construal kona-ba auto imajen ne’ebé uza hodi hasoru problema no relfeta ba rezolusaun kazu Ardnol Jr mak hanesan:

  • Defende ka mantein pozisaun, hanesan nota husi entrevista Primeiru Ministru katak, desizaun ba extradisaun Arnolfo Teves ne’e fundamentada, tanba Timor-Leste labele admite sidadaun estranjeiru ne’ebé la iha dokumentu komprovativu hodi hela iha Timor-Leste.[34]
  • Expressaun emosaun ne’ebé nota husi entrevista katak, Primeiru Ministru hatudu hirus waihira jornalista sira, husu ninia pozisaun no husi sikun seluk, Prezidente Repúblika tenik katak, Arnolfo Teves la elejível ba azíliu.[35]
  • Integration – Timor-Leste liu-husi Primeiru Ministru loke konversasaun ho Prezidente Filipinas Marcos Jr (face to face) tuir deklasaun husi Prezidente Filipinas, hodi buka solusaun hamutuk ba problema ne’ebé akontese no iha respeita mútua entre parte rua (mutual face).

Stella Ting Toomey liu-husi livru Managing Intercultural Conflic Effectively ne’ebé sita husi Bahari & Subani (2017) ho supozisaun katak, ema husi kultura diferente sempre negoseia oin “face” no atu komunika mensajen sira ho forma verbal no naun verbal mak liu-husi facework hodi bele alkansa saida mak sai hanesan objetivu ida.

Modelu diplomasia hanesan sita iha PEDN 2011-2030 katak, Timor-Leste defende prinsípiu fundamentál husi Movimentu Naun Aliñadu no ba Karta ONU nian iha prezerbasaun no promosaun ba pás mundiál, liu-husi diálogu no diplomasia entre estadu no evita uzu forsa ba rezolusaun konflitu no mos iha konstituisaun RDTL artigu 8, alinea 4 tenik katak, Repúblika Demokrátika Timór-Leste hala’o nafatin nia relasaun babelun espesiál no ho harosan ho nasaun viziñu sira no ho nasaun hirak ne’ebé iha rejiaun laran. Husi espíritu lei inan no PEDN 2011-2030 hanesan mata-dalan ida ba servisu diplomátiku katak, garante amizade ho nasaun sira hotu no boa visinhança no saida mak sai hanesan assuntu polémiku ka problema ho parte seluk, rezolve liu-husi face-giving, interesse, objetivu komúm ba ba benefísiu komúm.

Advertisement
  • Komunikasaun entre Timor-Leste no Filipinas

Iha Simeira ASEAN ne’ebé mak realiza iha Malázia partisipa husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no  mós líder husi nasaun seluk, inklui Prezidente Filipinas, hodi anúnsia admissaun Timor-Leste sai membru plenu ASEAN ne’ebé sei ofisializa iha fulan Outubru. Komunikasaun entre  Xefe Governu Timor-Leste no Prezidente Filipinas akontese durante Simeira ASEAN iha Malázia no Prezidente Ferdinand Marcos Jr admite katak, simu informasaun kona-ba dezenvolvimentu husi  kazu Teves Jr iha Malazia no admite mos katak, Prezidente Ramos-Horta no Primeiru Ministru assume papel importante iha rezolusaun problema ne’e.

Hafoin komunika ho governu Filipina, Governu Timor-Leste sertifika katak, Teves la hetan pena morte, la submete ba tortura, tratamentu dezumanu, degradante ka kastigu kruél ruma, tuir Seksaun 19, Artigu III hosi Konstituisaun Filipinas nian tinan 1987, Lei Repúblika n. 9745, no mós Deklarasaun Universál Direitus Umanus, Paktu Internasionál kona-ba Direitus Sivis no Polítikus no Konvensaun Nasoins Unidas kontra Tortura, ne’ebé maka Repúblika Filipinas nu’udar signatária, [36]  hodi halo deportasaun ba Arnolfo Teves iha loron 29 fulan Maiu, bazeia ba desizaun administrativu husi Ministériu Interiór ho fundamentu ne’ebé aprezenta husi Prezidente Repúblika katak,  Arnolfo Teves la elejível ba azíliu polítiku.

Husi prosesu koorespondénsia entre governu rua, refeleta ba komponente aprosimasaun husi Face Negotiation mak integrating,  ne’ebé envolve troka informasaun hodi bele solusiona kazu ne’ebé sai preokupasaun ba Timor-Leste no mos ba autoridade iha Filipinas, hodi bele luta ba saida mak sai hanesan interesse nasionál ba Timor-Leste mak, adezaun Timor-Leste ba ASEAN.

Inisialmente iha soke entre normas konstitusionais no desizaun órgaun judisiáriu, maibé iha kontestu ne’e kestaun interesse nasionál (adezaun ba ASEAN) sai hanesan fatór konsiderasaun prinsipál hodi deporta Arnolfo Teves ne’ebé refeleta ba modelu rezolusaun konflitu ne’ebé tuir Ting-Toomey katak, bazeia ba nesesidade, interesse no objetivu, katak, Compromising – give and take katak, sé Timor-Leste tuir pedidu husi Filipina hodi deporta Arnolfo Teves mak Filipinas subliña nia apoiu ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN no ajenda ne’e sei ofisializa iha fulan Outubru.

  1. Konkluzaun

Dezde tinan 2009 Timor-Leste no Filipinas rua goza relasaun bilaterál no parte Filipina suporta Timor-Leste iha esforsu integrasaun ba organizasaun rejionál ASEAN no Timor-Leste hato’o prontidaun hodi suporte Filipina ne’ebé disputa marítima ho Xina hodi rekorre ba United Nations Convention on the Law of the Sea (UNCLOS), ne’ebé Timor-Leste uza instrumentu ne’e hodi rezolve disputa fronteira marítima ho Austrália

Relasaun entre Timor-Leste no Filipina tendensiálmente prejudika ho prezensa Arnolfo Teves Jr ne’ebé akuzadu ho krime oi-oin, inklui assasinatu hasoru governadór Negos Orientál, Roel Degamo iha loron 4 fulan Marsu tinan 2023, halai husi prosesu justisa no buka ajíliu polítiku iha Timor-Leste. Hafoin liu-husi prosesu komplexa ida, governu Timor-Leste deprorta Teves Jr iha loron 29 fulan Maiu ba nia orijem hodi responsabiza ba akuzasaun ne’ebé alega ba nia no nasaun rua iha entendimentu katak, akuzadu la hetan pena morte, la submete ba tortura, tratamentu dezumanu, degradante ka kastigu kruél ruma.

Hodi halo análize ba komunikasaun Timor-Leste nian, iha kazu Arnolfo Teves Jr, hakerek na’in uza aprosimasaun teórika Face Negotiation Theory dezenvolve husi Stella Ting-Toomey katak, negosiasaun ka rezolve konflitu iha komunikasaun, hodi la iha ema ida mak lakon ka manan.  Inisialmente iha soke entre normas konstitusionais no desizaun órgaun judisiáriu, maibé iha kontestu ne’e kestaun interesse nasionál (adezaun ba ASEAN) sai hanesan fatór konsiderasaun hodi deporta Arnolfo Teves ne’ebé refeleta ba modelu rezolusaun konflitu ne’ebé tuir Ting-Toomey katak, bazeia ba nesesidade, interesse no objetivu, katak, Compromising – give and take katak, entrega Teves no Filipina kontinua apoia adezaun Timor ba ASEAN. .

Advertisement

Husi prosesu koorespondénsia entre governu rua, refeleta ba komponente aprosimasaun husi Face Negotiation mak integrating,  ne’ebé envolve troka informasaun hodi bele solusiona kazu ne’ebé sai preokupasaun ba Timor-Leste no mos ba autoridade iha Filipinas, hodi bele luta ba saida mak sai hanesan interesse nasionál ba Timor-Leste mak, adezaun Timor-Leste ba ASEAN katak, Timor-Leste opta Face Giving hodi la prejudika kredibilidade nasaun nian hasoru nasaun sira ne’ebé mak iha ona kooperasaun diplomátika.

  1. Referénsia

 

[1] https://dfa.gov.ph/dfa-news/news-from-our-foreign-service-postsupdate/16441-ph-to-help-timor-leste-in-teacher-training

[2] https://www.dailyexpress.com.my/news/223338/philippines-timor-leste-commit-to-expand-bilateral-cooperation/

[3] https://www.dfat.gov.au/geo/timor-leste/australias-maritime-arrangements-with-timor-leste

[4] https://timor-leste.gov.tl/?p=43609&lang=tp

Advertisement

[5] https://www.hatutan.com/2024/03/23/fujitivu-arnolfo-teves-jr-tama-tl-ho-jet-privadu-iha-abril-2023-no-simu-hosi-asesor-prinsipal-estadu-rdtl/

[6] Who is Arnolfo Teves Jr.? – Article

[7]https://www.philstar.com/headlines/2025/03/27/2431521/philippines-frames-teves-extradition-denial-asean-cooperation-issue

[8] https://pt.tatoli.tl/2025/03/21/supremo-tribunal-de-justica-rejeita-extradicao-de-arnolfo-teves-jr/

[9]https://pt.tatoli.tl/2025/03/26/horta-decisao-do-supremo-tribunal-de-justica-de-nao-extraditar-arnolfo-teves-nao-afetara-adesao-do-pais-a-asean/

Advertisement

[10]https://balayph.net/news-events/features-and-articles/128-fact-sheet-note-on-the-death-penalty-and-the philippines2#:~:text=In%20April%202006%2C%20President%20Arroyo,of%20capital%20punishment%5B3%5D.

[11] http://pt.tatoli.tl/2025/05/25/timor-leste-participa-na-46-a-cimeira-da-asean-na-malasia/

[12] https://pt.tatoli.tl/2025/05/27/timor-leste-quer-extraditar-ex-deputado-filipino-arnolfo-teves-jr/

[13] https://timor-leste.gov.tl/?p=43609&lang=tp

[14] https://tatoli.tl/2025/05/28/advogadu-lamenta-detein-arnolfo-iha-edifisiu-servisu-migrasaun/

Advertisement

[15]https://www.mj.gov.tl/jornal/public/docs/2021/serie_1/SERIE_I_NO_25_NORMAL.pdf#:~:text=2017%2C%20DE%2024%20DE%20MAIO%2C%20LEI%20DE,e%20perman%C3%AAncia%20no%20pa%C3%ADs%20de%20mission%C3%A1rios%20estrangeiros.

 

[16] https://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2013/06/Singapore-and-Philippines-support-TL-for-ASEAN-after-visits.pdf

[17] https://youtu.be/4oNGxTX-UVQ?si=zZME8H910-cKkx5-

[18] https://www.independente.tl/nasionali/tribunal-deside-haruka-fila-fujitivu-teves-ba-filipina

Advertisement

[19] https://tatoli.tl/2025/03/20/supremu-tribunal-justisa-deside-la-halo-estradisaun-ba-arnolfo-teves/

[20] https://www.hatutan.com/2025/03/25/ramos-horta-la-fo-komentariu-ba-desizaun-stj-la-estradita-fijitivu-interpol-arnolfo-teves-jr/

[21] https://www.hatutan.com/2025/03/21/governu-respeita-desizaun-tribunal-la-halo-estradisaun-ba-fusitivu-teves-jr/

[22] https://www.mj.gov.tl/jornal/?q=node/1614

[23] https://intermestic.unpad.ac.id/index.php/intermestic/article/view/74

Advertisement

 

[24] https://mediaonetimor.co/pr-ramos-horta-mehi-adere-ba-asean-dezde-junu-1974/

[25] https://tatoli.tl/2025/05/29/timor-leste-nia-mehi-adere-ba-asean-hahu-husi-junu-1974/

[26] https://asean.org/wp-content/uploads/2022/11/05-ASEAN-Leaders-Statement-on-the-Application-of-Timor-Leste-for-ASEAN-Membership.pdf

[27] https://asean.org/wp-content/uploads/2025/05/01.-FINAL-Chairmans-Statement-of-the-46th-ASEAN-Summit.pdf

Advertisement

[28] https://www.asean.org/wp-content/uploads/images/archive/AC-Indonesia.pdf

[29] https://www.independente.tl/nasionali/kapturasaun-arnolfo-prova-desizaun-tribunal-la-vale

[30] https://youtu.be/QvkD5cs50Z4?si=QP4WsJAwIxFnYkk3

[31] file:///C:/Users/DELL/Downloads/27484-118806-1-PB%20(3).pdf

 

Advertisement

[32] https://news.un.org/pt/story/2025/02/1845091

[33] https://pt.tatoli.tl/2023/03/12/relacoes-diplomaticas-de-timor-leste-abrangem-134-paises/

[34] https://youtu.be/QvkD5cs50Z4?si=QP4WsJAwIxFnYkk3

[35] https://tatoli.tl/2024/05/13/pr-horta-fujitivu-arnolfo-teves-jr-la-elijivel-hetan-aziliu-politiku/

 

Advertisement

[36] https://timor-leste.gov.tl/?p=43630&lang=tp

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version