Ejkipa MS ho MAPPF halo konférensia imprensa husi anunsiu perigu virus raiva, Segunda (16/06/2025). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Haree ba ameasa ne’e, Ministériu Saúde no MAPPFi alerta ba públiku perigu husi Surtu Raiva ka Rabies ne’ebé mai husi asu ne’e sai hanesan surtu ne’ebé ema hotu preokupa tanba bele habadak ema nia vida bainhira hetan tata husi asu ne’ebé iha virus raiva.
Surtu raiva ka rabies la’ós de’it sai hanesan moras saúde animál nian, maibé sai hanesan moras emerjénsia ba saúde públika iha Timor-Leste.
Advertisement
Diretor Jerál Institutu Nasional Saúde Publika Timor-Leste (INSP-TL), Nevio Sarmento, liuhosi konferénsia imprensa, Segunda (16/06/2025), esplika kazu raiva ne’e komfirmadu ona iha Munisípiu Ermera na’in-ida, Oé-Cusse na’in-tolu no Bobonaro mós na’in-ida.
Husi tinan 2024 to’o agora, sistema vizilansia saúde nasionál rejistu ona kazu 1445 asu tata, husi ne’e asu hamutuk 96 mak pozitivu ba raiva no fatalidade na’in-lima (5) hotu-hotu konfirmadu laboratoriu pozitivu ba raiva.
“Ami hakarak sublinha katak husi kazu asu tata 1445, no 41% kazu asu tata mak identifikadu hanesan kategoria tres ne’e klasifikadu hanesan kazu asu tata mais perigu no presiza tratamentu sona anti-korpo ka Ravies Imone Globuling (RIG) hanesan prevensaun urjente, maibe to’o agora ita iha 18% de’it mak hetan Ravies Imone Globuling (RIG),” Nevio Sarmento haktuir iha konferensia imprensa, Ministériu Saúde, Palacio das Cinzas, Caicoli, Díli.
Kona-bá vasina ka Vasina Anti Rabies (VAR) husi kazu 1445 hamutuk 66% ema asu tata mak simu ona VAR, maibe maioria mak seidauk kompleta doze 5 ne’ebe mak rekomenda ida ne’e importante tebes atu protesaun kompleta se la kompleta protesaun la efetivu no raiva sei vatal bainhira sintomas mosu.
Bazeia ba dadus husi Diresaun Nasionál Saude Publika (INSP-TL) ninian no haree ba kazu fatalidade ho ema barak mak la simu VAR kompletu no mós RIG ema barak mak la hato’o keixa ba iha parte kompetente bainhira asu tata.
Advertisement
“Ami hakarak fó mensagem klaru kedas raiva ka rabies nia fatalidade 100% bainhira sintomas mosu, maibé ita bele prevene mós 100% bainhira relata sedu ba sentru saúde ne’ebé besik hetan tratamentu ho lalais,” Nevio Sarmento tenik.
Diresaun Nasional Saúde Publika konvida ema hotu-hotu, inklui lider komunidade atu trata kazu asu tata sira ne’e ho seriu tanba ne’e surtu.
Ministeiru Saúde no Ministeriu Agrikultura hamutuk ho parseiru sira sei halao kampaña masionál ba prevensaun moras raiva aumenta disponibilidade vasina portifika vizilansia ema no saúde animal inklui halo vasinasaun ba asu sira.
Iha fatin hanesan Diretora Nasional Veternaria, Joanita Bendita da Costa Jong esplika kazu ne’ebé akontese iha Suku Rairobo, Bobonaro, asu ida tata ema na’in-neen (6), viral iha media sosial asu ne’e tekniku pekuaria no veternariu sira ba foti amostra no teste ohin hato’o mai pozitivu raiva.
“Asu deskoñesidu ne’e seidauk vasina, maibe asu sira ne’ebá sira seluk ne’e hetan ona vasina, tanba ne’e mak ohin loron ami bainhira ita nia asaun atu foti mak asu teste pozitivu ita-nia ekipa ne’e sei tun ba halo investigasaun liu husi foti amostra no mós planu ona transporta mós vasina nian ba para ita vasina hotu asu sira ne’ebe mak konsidera seidauk vasina, iha fatin akontesimentu normalmente radius kilo lima halo hotu vasinasaun asu sira ne’e,” Veternaria, Joanita Bendita da Costa Jong hateten.
Advertisement
Vasina ne’e disponivel iha INFPM hamutuk Vasina Anti Ravies (VAR) hamutuk 870, Ravies Imone Globuling (RIG) ne’e ba Anti Corpo hamutuk 675 ne’e ba fulan ida ne’e tanba presiza ema ida simu doze 5 konsidera sei menus hela.