Portavós ba vitíma sira ba dosente MFB iha UNTL, José Alexandre Gama, hatete, UNTL nu’udar instituisaun estadu ne’ebé sai hanesan espasu ba estuda, peskiza no dedikasaun komunitária, hodi dezenvolve siénsia, teknolojia no kultura iha Timor-Leste. Nune’e, UNTL tenke promove ambiente ida ne’ebé seguru, inkluzivu no edukativu.
Advertisement
“La iha toleránsia ba deskriminasaun no violénsia ho forma oioin kontra direitu ema nian, liu-liu violénsia bazeia ba jéneru, violasaun sexuál, asédiu sexuál hasoru estudante feto sira,” José Alexandre Gama hateten liuhosi konférensia imprensa iha resintu UNTL, Segunda (06/10/2025).
“Ami alumni no estudantes ativu sira husi Departamentu Polítikas Públikas, lamenta ho aktu ne’ebé halo husi Dosente MFB ho estatutu funsionáriu permanente ne’ebé uza nia poder ho modu oioin atu hetan benifisiu sexuál ba nia aan rasik,” José Alexandre Gama, hateten.
Nia haktuir, dosente MFB dala barak ona halo asédiu sexuál hasoru estudante sira iha Departamentu Polítikas Públikas, liuhusi meius komunikasaun sira hanesan WhatsApp no kontaktu diretemente ho forma eskrita no verbal, fó komentáriu ba atributu fiziku, obriga estudante manda fotografia ho hodi hatudu sira-nia orgaun sensitivu ba dosente ne’e.
“Ami estudante ativu no alumni husu atu demite imediatamente dosente MFB ne’e husi nia kargu nu’udar dosente, husu mos Universidade atu prosesa kazu ne’e tuir dalan legal,” nia hateten.
Advertisement
Iha fatin hanesan portavós Martinho da Costa mós hateten, hahalok ida ne’e la’ós foin akontese tinan ida ne’e, maibé kleur ona akontese hahalok ida ne’e, dosente ne’e nia profisonál tebes komete hahalok asédiu sexuál to’o estudante sira hasoru tenke rai telfone entaun laiha evidensia, no sempre lakon iha kazu sira hanesan ne’e.
“Ohin ita konsegue asegura evidensia balun ne’ebe maka natoon ona para ita demite dosente ida ne’e, evidensia ne’ebé maka agora ami asegura iha nain tolu, seidauk sura ho sira ne’ebe maka la konsegue espresa, la konsegue halo aprosimasaun, tanba sira hetan presaun ne’ebe makaa’s”.
Estudante ne’e esplika, se dosente, fakuldade no universidade hakarak hatudu evidensia, iha ne’e evidensia, bele fó maibé tenke garante vitima sira nia onra, tanba estudante vitima barak loos maibé sira tauk lakohi ko’alia sai tanba hetan presaun maka’as husi dosente MFB.
Iha fatin hanesan sasin estudante Nelisa da Costa Martins, haktuir, hanesan estudante iha Departamentu Politikas Publikas, FCS-UNTL iha tinan 2019, iha momentu ne’e nia prosesu aprendisazem lao ho di’ak iha semester V no VI maibé hahalok dosente MFB nia tenke transferensia ba Universidade da Paz (UNPAZ) hodi kontinua estudu.
“Iha momentu ami ezame materia Gestaun dos Projetos, momentu ne’eba ami hala’o ho ezame oral, eskrita la iha, iha ezame orál ne’e ha’u la tuir. Tanba ezame orál ne’e tuir naran alfabetu entaun ha’u nia kolega balun ne’ebé ezame uluk hetan asédiu sexuál iha balun mos liu husi mensagem. Entaun momentu ne’ebá ha’u rona ha’u tauk, ha’u ba uma relata ba ha’u nia pai katak ha’u lakhohi tuir ezame tanba tauk ha’u ba mosu hanesan ha’u nia kolega sira liu tiha ona, iha momentu ne’ebá ha’u nia pai konsege kontaktu duni Reitór,” Nelisa haktuir situasaun nia hasoru iha komferensia Imprensa kampus Kaikoli.
Advertisement
Bainhira familia estudante ne’e kontaktu tiha Reitor, informasaun komesa espalla ona, no iha dosente MFB refere nia materia ba estudante ne’e mai partisipa mós dosente risku katak estudante ne’e la tuir aula.
“Ha’u komesa sente la dun di’ak, no ha’u hetan informasaun husi alin sira katak dosente ne’e dehan, ha’u bele eskola iha ne’e to’o ferik mós ha’u nia valor nia sei la fó. Razaun ida ne’e ha’u konsege kreditu iha nia matéria”, haktuir estudante Nelisa.
Estudante ne’e konsege tuir materia selu-seluk maibé nia sente la konfortavel nia deside halo karta transferensia ba Universidade da Paz (UNPAZ).
Alumni Departamentu Politikas Publikas, Arminda Godinho Pereira, fó sasin katak hanoin hahalok ida ne’e feto barak sente durante ne’e, maibé ema barak sente la barani atu ko’alia sai, iha tinan barak, Tanba ida ne’e la’ós hahú tinan ida ne’e maibé desde 2008.
“Ha’u rona husu mana sira barak maka esperensia ida ne’e, maibé ema barak la brani koalia sai, saida maka sira sente tanba dosente ne’e ganas teb-tebes, entaun dala ruma nia koko atu hanehan estudante sira husi valor ka la liu ba graduasaun,”.
Advertisement
Nia mós husu ba estudante feto sira, agora tempu ona atu koalia sai predatór sexuál ne’ebe maka eziste iha universidade sira ne’e, forsa nafatin ba vitíma sira, vitima sira sei la la’o mesak, maibé ema hotu iha ne’e sei la’o hamutuk vitíma sira hodi hetan justisa.