Hatutan.com, (06 Outubru 2025), Díli– Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál, Segunda (06/10/2025), aprezenta sira-nia deklarasaun polítika hodi hato’o sira-nia lamentasaun ho Vise-Ministru Saúde bá Fortalesimentu Institusionaá Saúde (VMFIS) José dos Reis Magno nia oan feto servisu iha nia gabinete hetan bolsu estudu iha Ministériu Saúde ba Kuba.
Militante ka simpatizante partidu FRETILIN kaer Bandeira FRETILIN. Foto/Dok. FRETILIN
“Loron hirak liubá, ami hakfodak ho notísia ne’ebé fó sai iha mídia hateten katak Vise-Ministru Saúde bá Fortalesimentu Institusional Saúde (VMFIS) José dos Reis Magno fó bolsu estudu bá nia oan feto ne’ebé sai hanesan funsionáriu iha nian gabinete rasik,” Deputadu José da Cruz haktuir deklarasaun Politika Bankada FRETILIN iha Plenária PN.
Bankada FRETILIN lamenta Ministru ida ofisiál estadu nian ho pozisaun ne’ebé aas fó bolsa estudu bá nia oan rasik. Tuir loloos bolsa estudu hanesan mandatu hosi konstituisaun no iha espíritu justisa sosiál nian, la’ós priviléjiu maibé sai hanesan instrumentu ida atu apoia bá sira ne’ebé merese no presiza duni bolsa referé.
Advertisement
Bankada FRETILIN haktuir bolsa estudu tenke sai hanesan ponte ida bá aileba no agrikultór nia oan iha área remota sira, bá traballadór nia oan, bá kondutór sira nia oan ne’ebé mehi atu estuda iha universidade no espesialmente bá povu kbiit-laek sira nia oan ne’ebé tuir loloos merese atu hetan priviléjiu bá bolsa estudu.
“La’ós Ministru ida nia oan. Pergunta mak nee, tanba saida mak ministru ida nia oan ne’ebé moris iha buat hotu kompletu tenke hetan bolsa estudu? Ne’e la’ós traisaun no insultu boot bá povu kbiit la’ek sira-nia oan?.”
“Bainhira ofisiál estadu ida explora nia pozisaun hodi fó benefísiu bá nia família, maské ki’ik oinsá, ita asiste hela fini nepotizmu nian ne’ebé buras nonook de’it iha ita-nia rai. Ohin ne’e bolsu estudu, aban bele sai projetu, loron tuir mai bele sai pozisaun. No ita hatene katak istória nasaun ida-ne’e nian nakonu ho istória sira hanesan ida-ne’e,” Deputadu José da Cruz afirma.
Bankada FRETILIN nafatin enkoraja no dezafia bá instituisaun relevante hanesan Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés) nia responsabilidade no seriédade atu kombate korrupsaun iha Timor-Leste.
Hatán bá kestaun ne’e, Vise-Ministru Asuntu Parlamentar Adérito da Costa Hugo hateten, nia parte seidauk iha informasaun maibé sé karik iha informasaun sira ne’e sente tama to’o ona iha CAC no Ministeriu relevante sira para bele halo invetigasaun laiha aktu kontra bandu ida iha istema administrasaun públiku estadu nian ne’ebé bele livre de’it.
Advertisement
“Ne’e iha tendensiu KKN ne’e ita nian sistema sira akapta kedan para depois bele akuza, ne’ebé se iha duni ita presiza prosesu justisa halo para bele klareza bá públiku tanba ne’e sai ona informasaun bá públiku no iha Ministériu Saúde rasik iha sira nian ispetór bele haree asuntu sira ne’e para iha duni akontesimentu sira ne’e viola regra ruma tenke prosesu,” Adérito Hugo hateten.
Molok ne’e, informasaun ne’ebé Hatutan.com rekolla husi konkorente sira ba bolsu estudu hodi foti espesialidade iha Kuba ne’e, inklui parte sira balun iha Ministériu Saúde, konsidera konkursu ba bolsu estudu ne’e deskonfia iha tendénsiu pratika nepotizmu no familiarizmu, tanba derrepente deit Vise-Ministru José dos Reis Magno nia oan feto selesionadu hodi hetan mós bolsu estudu ne’e.
Informasaun husi fontes sira ne’ebé husu atu la bele públika sira-nia identidade tanba bele iha risku ba sira-nia servisu iha Ministériu Saúde haktuir, iha tinan kotuk Vise-Ministru José dos Reis Magno, nia mane-foun nu’udár la’en husi Vise-Ministru nia oan feto, hetan ona oportunidade bolsa estudu ba foti espesialidade iha Kuba no agora ho sira-nia aman hanesan Vise-Minstru ida iha Ministériu Saúde aproveita hodi oan feto hetan tan bolsu estudu ba tuir nia laen iha Kuba.
“Ema servisu dezde tinan 2013 to’o agora seidauk hatan oportunidade bolsu estudu ba Kuba, mas Vise-Ministru nia oan feto foin tama iha gabinete Vise-Ministru nian alias nia aman nia gabinete iha tinan 2021 hetan kedas bolsa estudu ne’e,. Ida-ne’e hamosu pontu interrogasuan boot,” fonte ne’e hateten.
Bá kestaun ne’e Hatutan.com halo konfirmasaun bá Vise-Ministru bá asuntu Fortalesimentu Institusionál Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno iha Otél Timor, Tersa (30/09/2025), hateten nia la iha kompeténsia hodi deside nia oan feto hetán bolsu estudu ne’e, maibé ekipa juri maka hatene.
Advertisement
“Ne’e uluk ha’u ko’alia tiha ona, se ita-boot sira hakarak hetan informasaun ne’e, bá husu bá ekipa juri sira, sira maka juri bá bolsa ne’e, ha’u la ka’er bolsa ne’e, no rekursu umanu mós la’ós ha’u maka ka’er ne’ebé ita-boot ( jornalista-red) bá husu iha ne’ebá de’it,” Vise-Ministru bá asuntu Fortalesimentu Institusionál Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno hateten.
Hosi sorin seluk, Xefe Departamentu Rekursu Umanu, Delfina Mendonça esplika, bolsa Estudu Medisina Espesialista interna bá Kuba parte rekursu umanu la bele responde tanba ne’e komisaun juri sira-nia servisu.
“Ami iha ekipa juri hodi haree kona-bá hahalok bolseiru nian, tanba ami husi parte rekursu umanu fó direita bá ekipa juri hodi hala’o nia knaar, ita bele konfirma direita bá Prezidente juri maka Dotór Vidal de Jesus Lopes, nu’udár Xefe Departamentu Rekursu Umanu,” Delfina Mendonça hateten iha nia servisu fatin, Palásiu Cinzas.
Nia hatutan, dokumentu hotu-hotu kona-bá lalaok bolsu estudu ne’e, rekursu umanu entrega ona ekipa juri, tanba sira maka hatene kona-bá kritériu hotu-hotu
Liuhosi telefonéka prezidente ekipa juri, Vidal de Jesus Lopes, hateten, bolseiru bá medisina espesialista interna bá Kuba ne’e nu’udár Vise-Ministru José dos Reis Magno nia oan feto ne’e tuir prosesu selesaun normál, katak laiha indikasaun husi nia aman hanesan Vise-Ministru asutu Fortelesimentu Institusionál Saúde.
Advertisement
“Ha’u dehan tiha ona ne’e prosesu normál, la’ós indika direita bá nia oan, tanba ami husi ekipa juri bazeia de’it bá kompetensia ne’ebé fó bá ami,” Vidal de Jesus Lopes hateten.
Nia afirma, kona-bá informasaun katak Vise-Ministru Asutu Fortelesimentu Institusionál Saúde José dos Reis Magno indika nia oan hodi hetan bolsa estudu ne’e, nia konsidera retórika de’it. Tanba prosesu hotu ne’ebé ekipa juri deside tuir rekizitu no kumpri prosesu legal.
Tuir nia katak, prosesu ne’e laiha diskriminassun, tanba Timor-oan hothotu iha direitu atu partisipa iha bolsu sira ne’e, sé maka priénse rekizitu maka ne’e de’it, laiha tan buat seluk, tanba rekizitu maka manda.
Nia haktuir, ema hotu-hotu tuir rekiszitu, la’ós indika no laiha violasaun bá ema nia direitu, no laiha diskriminassun iha prosesu nia laran hothotu .
Tuir lista ne’ebé Hatutan.com asesu, lista rezultadu teste eskrita ne’ebé aplika bá bolsa estudu Medisina Espesialista interna bá Kuba totál vaga na’in-rua husi tinan 2025 to’o 2028.