Justisa & Krime

Investiga Kle’an Kazu Jogu Online iha Otél Oe-Upu, PCIC Hein Delegasaun husi MP

Published

on

Hatutan.com, (09 Outubru 2025), Díli–  Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminál (PCIC-sigla portugés) hein delegasaun kompeténsia husi Ministériu Públiku (MP) atu bele hakle’an investigasaun ba jogu online no online scamming iha Otél Oe-Upu, Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

Lee Mós: MP Hakle’an Hela Investigasaun Kazu Jogu Online no Online Scaming iha Otél Oe-Upu RAEOA

Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito. Foto/Dok

“Ita boot sira hatene katak kazu Oté-Oe-Upu, Oé-Cusse ne’e agora dadaun na’in -neen  iha  Prizaun Preventiva,  prosesu ne’e la’o hela, PCIC hein delegasaun husi Ministériu Públiku,  atu ita  inisia fali Investigasaun inkéritu bá kazu ne’e,”  Diretór  Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito hateten hodi responde Hatuta.com iha Ministériu Justisa, Kinta (09/10/2025).

Vicente Fernandes e Brito  haktuir, kazu otél Oe-Upu  kuandu iha faze investigasaun  PCIC vinkulla, autoridade hotu-hotu, iha segredu  justisa. Signifika, prosesu ne’e sei la’o hela, PCIC sei investiga,  maibé investigasaun ne’e abranje ema hothotu, 

Advertisement

Nia dehan, tanba tuir prova, intervinente  prosesuál sira ne’e ténke  bá presta deklarasaun iha prosesu investigasaun kriminál ninian.

“Dala ida tan  prosesu ne’e la’o iha faze inkéritu,   orasida  PCIC sei halo investigasau, kuandu  Ministériu Públiku  delega mai iha PCIC, purtantu PCIC prontu, tanba ita iha   kbiit naton,”  nia hateten.

Nia esplika, iha nivél  investigasaun  la bele halo esplikasaun,  maibé kuandu iha nesesidade  bá ema sira ne’ebé maka envolve iha laran,  PCIC  iha mekanizmu hodi halo kooperasaun internasionál  lihuhosi kualker ajénsia  atu bele konfirma, afirma kona-bá  ema nia paradeiru.

Fó hanoin fila fali katak Tribunal Judisiáriu Primeiru Instánsia Oé-Cusse (TJPIO) aplika medida koasaun prizaun preventiva arguido sira ne’ebé deskonfia envolve iha jogu online iha Otél Oe-Upu, Rejiaun Administrativu Epesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

Arguidu na’in-lima no arguida na’in-ida ne’e mesak sidadaun estranjeiru, kompostu husi na’in-tolu ho nasionalidade Xina, na’in ida (feto) ho nasionalidade Nepal, no na’in-ida seluk ho nasionalidade Indonézia.

Advertisement

Jornalista: Marcelino Tomae

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version