Iluatrasaun kampaña kontra asédiu seksuál husi UN Women
“Kazu ne’e rasik depois ha’u akompaña hosi estudante sira halo manifestasaun hasoru dosente MFB ne’e, , ha’u halo kedas orientasaun bá diresaun fiskalizaun monitorizaun atu halo akompañamentu hodi haree no mós iha nesesidade bele hato’o relatóriu, relasiona ho aspetu ne’e,” Virgílio Lamukan hateten ba jornalista sira hafoin partesipa komemorasaun loron Nasionál Liberdade Imprensa ba dala-3 no trajidia Balibo ba dala-50 iha Balibo, Kinta (16/10/2025).
Virgílio “Lamukan”, hatete ba kazu ida-ne’e prosesu ne’e la bele hein de’it, hosi Universidade nia ka hosi reitór UNTL nia atu foti medida dixiplinár ruma, maibé ba vítima sira no maluk sira ne’ebé sente hanesan vítima, se bele foti prosesu legál, katak buka advogadu, depois foti prosesu ba Ministériu Públiku atu husu responsabilidade legál.
Advertisement
Nia haktuir, tenke garantia vítima sira la hetan intidiminasaun hosi se de’it atu bele hato’o keixa, ida ne’e maka PDHJ buka atu garante ida ne’e.
“Maibe ate adata seidauk iha vítima ida mai hato’o keixa iha PDHJ. Mais ami la presiza hein keixa, maibé ho kazu ne’ebé akontese ami diresaun fiskalizaun rekomendasaun bele akompaña prosesu ne’e,” Provedór PDHJ ne’e hateten.
Aleinde nia dehan, liga ho kazu ne’e rasik, kestaun Universidade nian ne’e, atu investigasaun no haree se iha violasaun bá kódigu ka prinsipiu sira ne’ebé la’o iha universidade sira.
“Ita hein katak reitor ho reponsabilidade iha universidade no dixiplinár universidade nian bele foti lalais medidas nian, mais problema ne’ebé importante liu ba provedór maka ha’u hanoin prosesu legál, tanba ne’e asesu seksuál no la’os foin maka akontese, maibé akontese kleur ona,” nia hateten.
Nia afirma, hosi manifestasaun ne’e rona katak iha vítima barak ona, entaun vítima sira maka tenke iha korajen bá buka advogadu atu foti prosesu legál. Maibé iha informasaaun katak vítima aproxima ona advogadu lubuk ida, atu haree ida ne’e.
Advertisement
Nia sujere bá Reitór ho Konsellu disiplinar tenke hola medida atu garante katak universidade ne’e la bele sai fatin bá predator sexuál sira. Maibe sai fatin bá ema estuda no halo peskiza no tenke fatin sosiedade Akademiku nian atu estuda, la’ós atu sentru ba asédiu ssexuál nian.