Justisa & Krime

Timor-Leste Aseita Halo Estradisaun Bá Fujitivu Ne’ebé Halai Husi País Orijén

Published

on

Hatutan.com, (10 Dezembru 2025), Díli—Estadu Timor-Leste aseita  kona-bá estradisaun bá fujitivu ne’ebé halai husi nia país orijén hodi  mai subar iha teritóriu Timor-Leste.

Lee Mós: Ekipa Ministériu Justisa Hahú Haree Materia Penál Internasionál Atu Halo Transferénsia Bá Fujitivu Kalumban Mali

Ministru Justisa (MJ), Sérgio da Costa Hornai. Foto/Dok

Ministru Justisa (MJ), Sérgio da Costa Hornai hatete bá jornalista sira  hafoin reiuniaun Konsellu  Ministru iha Palásiu Governu, Kuarta (10/12/2025) informa,  Estadu parte hotu-hotu, Estadu  membru, primeiru tenke haree bá sira nia  lei  interna, tanba ida-idak iha  nia jurízdisaun  no soberánia, estadu parte ne’ebé asina tiha ona  tau ona prinsípiu jerál ida katak Estadu parte iha membru ASEAN nian  iha ona aseitasaun para atu bele troka  fujitivu sira  ne’ebé  subar iha nasaun seluk hodi halo estradisaun bá paízsorijén.

“Ne’e prinsipiu jerál ida ne’ebé  asina dadauk ona husi estadu membru sira ASEAN  para ita bele iha ona intendimentu ida  atu bele tau prinsipiu katak  fujitivu ida nia halai husi  nia responsabilidade  kriminál tantu  iha hela prosesu judisiáriu ruma, tantu ikus mai kondenasaun definitiva  sira halai sees tiha husi sira nia país orijén  bá fali iha fatin seluk.

Advertisement

Nia hatutan, fujitivu  bele husu forma seluk ida dehan katak nia mai husu iha Timor-Leste, pur-ezemplu la rekoñese  kona-bá pena de morte, prizaun perpetua, entaun laiha  haruka fila fali fujitivu bá iha país sira ne’ebé maka tuir sira nia lei penál rekoñese kona-bá pena de morte ne’e entaun  Estadu Timor-Leste bele halo admisibilidade.

Ministru Sérgio afirma  lei  kona-ba estradisaun fó orientasaun jerál atu estabelese prinsípiu ne’ebé determina kodenadu ka suspeitu sira ne’ebé halai mai bá teritóriu nasionál tenke hetan konfirmasaun liu-husi prosesu judisiáriu.

Nia esplika, estradisaun la iha de’it dimensaun judisiáriu, maibé mós envolve parte administrativa polítika, tanba prosesu ne’e presiza konsidera regra legal, kooperasaun entre estadu sira, no desizaun polítika ne’ebé aplika iha situasaun espesífiku.

Nia dehan,  klarifikasaun ne’e importante atu labele mosu interpretasaun sala kona-bá mekanismu estradisaun, tanba lei  ne’e tuir fatin atu garanti prosedimentu transparente no rejistu legal.

Nia esplika, hanesan aktu jurídiku ne’ebé tenke hetan konfirmasaun, buat hotu-hotu loos ona husi pedidu sira ne’ebé maka hatama, hanesan Timor-Leste esperénsia Arnolfo Teves Jr, ne’ebé Estadu Timor-Leste  halo liu-husi prosesu tomak.

Advertisement

Nia haktuir, ne’e hanesan ilutrasaun ida jerál bainhira maka bele halo estradisaun, bá iha fujitivu ne’ebé tama mai teritóriu Timor,  no mós bele iha forma seluk bele halo la bele halo estradisaunfujitivu, ho razaun  tanba paíz ne’ebé mai ne’e iha aplikasaun pena de morte.

Kona-bá membru ASEAN sira  aseita Timor-Leste halo estradisaun bainhira fujitivu ne’ebé maka tama mai iha teritóriu Timor, tuir nia katak,  estadu membru sira aseita  hotu, maibé  prosesu ne’e  la’o sei iha akordu estradisaun.

Nia fundamenta ein-prinsipiu  sei halo aseita bá malu atu bele iha akordu estradisaun, maibé sei iha mutuál legál ne’ebé  maka estadu parte sira sei halo, liu-liu mutuál  legál ne’ebé maka iha tenke iha kazu konkretu ida-idak

“Pozisaun Timor-Leste nian, laiha perdaun, tanba ita aseita katak, ita bele troka informasaun sira, ita bele troka informasaun suspeitu sira, ita bele halo join investigasaun sira, depende  sirkunstansia ne’ebé ho situasaun ne’ebé ita enfrenta,” nia  afirma.

Jornalista: Marcelino Tomae

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version