Hatutan.com, (16 Dezembru 2025), Díli–Parlamentu Nasionál, Tersa (16/12/2025) halo eleisaun sekretu hodi nomeia Carmelita Caetano Moniz no José Pedro Mariano Neves de Camões sai juri ba komisaun rekrutamentu no estabelesimentu supremu tribunál justisa ne’ebé prevista ona lei organizasaun judisiáriu.
PN halo eleisaun ba nomeia Carmelita Moniz ho José Padro Camões nu’udár komisaun rekrutamentu no estabelesimentu Tribunál Supremu Justisa. Foto/Zita Menezes
“Husi 65 Deputadu, aujenti na’inualu (8) ne’ebé deputadu 57 mak vota ho a-favór 36 kontra 18 no abstensaun 3 ne’ebé kandidatu rua ne’ebé ita vota ba pasa,” Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay informa.
Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Fernanda Lay hateten lista unikú ne’ebé tama iha meza Parlamentu Nasionál ba membru efetivu mak Carmelita Caetano Moniz ho José Pedro Mariano Neves de Camões no suplente rua mak Sequito Monteiro no Leonito Ribeiro.
Advertisement
Tuir karta deklarasaun husi kandidatu na’in-haat ne’ebé lee sai iha meza PN katak sira aseita ho nomeiasaun atu sai kandidatu ida ba komisaun instaladora ba supremu tribunál justisa hodi halo konkursu ba entidade internasionál ne’ebé mak sei hala’o texte ba juízes prokuradór no jurista rekoñesidu husi Parlamentu Nasionál.
Aseita ho nomeiasaun ida-ne’e tanba tuir sira nian karreira profisionál koñesimentu abilidade no esperiénsia serbisu iha área justisa iha tempu naruk no no kompremete sei hala’o serbisu profisionál, nu’udár membru komisaun hodi halo tuir de’it mandadu konstituisionál no lei sira ne’ebé vigór iha Timor-Leste.
Xefe Bankada CNRT Patrocino Fernandes hateten, prinsipiu profesionalidade ne’e valor ida ne’ebé PN adopta, maibé ne’e la’ós valor rejimentu no intendeimentu nafatin atu konsidera prinsipiu ida-ne’e biaviliza nafatin ita nian estabilidade funsionamentu Parlamentár ninian.
“Mais agora ita diskuti ida-ne’e mamuk hela tanba bankada oposizaun laiha kandidatura ne’e ita ko’alia problema profisionál ne’e halo nusa, faktu kandidatu rua mai husi CNRT no PD, bankada ida-idak mak hato’o nian kandidatu, la’ós organizadu hanesan bankada Governu mak mai hatama kandidatu, ne’e lae,” Deputadu Patrocino Fernandes hateten.
Nia espliká kaer ba konferénsia lidér bankada, entaun bankada sira haree katak iha duni importante ba prosesu ida-ne’e hodi kontribui ba prosesu judisiál iha Timor-Leste nune’e atu deside kandidatu sira ne’e defende ba votu husi Parlamentu Nasionál.
Advertisement
Iha sorin seluk Bankada FRETILIN hato’o sira nian komunikadu imprensa katak bankada FRETILIN kontra polítika no intensaun a’at sira ne’ebé iha tendensia lori Repúblika Demokratika Timor-Leste ba Estadu autoritáriu no ba ditadura, no nune’e la konkorda ho eleisaun ne’ebe foin liu ba iha Parlamentu Nasional ba membru atu kompoen komisaun rekrutamentu no selesaun tamba hatudu momos katak sei sai, dala ida tan, mekanismu partidirizasaun no hamate independensia hosi orgaun judisial sira.
Bankada FRETILIN afirma tuir konstituísaun, Supremu Tribunal Justisa mak nu’udár instánsia judisial máxima iha Timor-Leste, tanba ne’e bankada sira iha Parlamentu Nasionál tenki iha komunikasaun di’ak no buka intendementu no konsensu hodi evita politizasaun no partidarizasaun ba Supremu Tribunal Justisa.
“Ami haree katak, Bankada Governu (CNRT no PD) la hatudu vontade atu iha intendementu ba kestaun sira ne’ebé importante tebes ba Estadu Timor-Leste, hanesan Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC ), Conselho de Imprensa de Timor-Leste no agora Komisaun rekrutamentu no estabelesimentu Supremu Tribunal Justisa,” sita Komunikadu Imprensa Bankada FRETILIN.