Hatutan.com, (13 Janeiru 2026), Díli–Grupu ida ne’ebé reprezenta vítima sira husi krime atrosidade ne’ebé akontese iha Mayanmar, Tersa (13/01/2026), hato’o ona keixa kriminál ba Ministériu Públiku Timor-Leste no husu atu loke investigasaun.
Grupu ida ne’ebé reprezenta vítima sira husi krime atrosidade ne’ebé akontese iha Mayanmar hato’o ona keixa kriminál ba Ministériu Públiku Timor-Leste, Tersa (13/01/2026). Foto/Marcelino Tomae
Diretór Myanmar accountbility Project, Chris Gunnes bá Jornalista hafoin remata submete keixa krimál kontra junta militár Myanmar iha Prokuradór Jerál Primeira Instansia Dili, informa ekipa ne’e organizasaun deretus umanu mai halo denunsia iha Ministériu Públiku Timor-Leste atu buka halo investigasaun garantia Justisa tuir lei internasionál iha Timor-Leste tanba krime junta militár Myanmar halo hasoru ema sivíl iha Myanmar.
Sidadaun ne’ebé sai vítima husi junta militár ne’e nia reprezentante sira aprezenta ona bá iha Ministériu Públiku Timor-Leste tuir lei Timor-Leste no kompetensia lei Timor-Leste nian no lei Internasionál.
Denúnsia ne’e kontra junta militár Myanma tanba Timor-Leste mós iha esperiénsia, uluk iha tempu okupasaun, tanba ne’e mak vítima sira ne’ebé mai halo denúnsia ne’e sira halo ona dialogu ho sosiedade sivíl no ema hotu ne’ebé sira hasoru malu iha Timor-Leste.
Advertisement
Chris Gunnes hateten grupu reprezenta povu vitíma Myanmar sente hanesan Timor-Leste komprende saída maka terus ne’ebé la’o dadaun agora iha Myanmar, tanba povu hatene, Timor-Leste nia jurizdisaun ida-ne’ebé bele simu sira nia denúnsia, sira nia keixa, nune’e sira nia esperansa katak sistema Justisa iha Timor-Leste ne’e sei fó dalan di’ak iha Prosesu Justisa.
Grupu ekipa sira ne’e, fó fiar totál Timor-Leste nian sistema juridisiariu ida-ne’ebé independente no iha separasaun haketak entre juridisiariu, Ezekutivu ho lejislasivu sira
“Ami fiar katak ema hotu sei respeita independénsia juridisiáriu nian, ami reza , ami harohan bá katak sistema justisa bele hala’o nia knaar tuir independénsia ne’ebé maka ami rekoñese sira iha,” nia hateten.
Hosi sorin seluk, liuhosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Otél Timor, Diretór Ezekutivu “The Chin Human Rights Organization” (CHRO), Salai Za UK King informa keixa kriminál ne’e halo hasoru junta Militár ka grupu militár Myanmar nian ne’ebé komete krime funu nian no krime hasoru umanidade, kontra ninia povu rasik ne’ebe hatama keixa kriminál ne’e reprezenta povu kristaun husi Estadu Chin, ne’ebé lokaliza iha territóriu Myanmar, besik fronteira ho nasaun India.
Salai Za UK King hatutan keixa kriminál ne’ebé grupu hato’o ona ba Prokuradór, inklui evidénsia kona-bá violasaun koletiva hasoru feto isin-rua ida; masakre ba ema na’in sanulu, inklui jornalista ida no labarik-mane ida ho tinan 13; oho Pastor Kristaun ida no Diákonu na’in-tolu; militár sira mós halo atake aéreu indiskriminadu hasoru ospitál ida, no hamate pesoál médiku na’in-haat no pasiente na’in-haat.
Advertisement
“Krime sira ne’ebé Junta Militar komete iha, Myanmar halo parte, kampaña violénsia ida ne’ebé planeadu, sistemátiku, jeneralizadu, injustu no indiskriminadu hasoru ema sivíl sira, liuliu ba ema kristaun sira, ne’ebé konstitui maioria iha Estadu Chin,” Salai Za Uk afirma.
Nia afirma responsabilidade bá krime sira-ne’e , bele hala’o iha Timor-Leste tanba, tuir prinsípiu jurisdisaun universál ne’ebe existe iha direitu internasionál, autoridade husi estadu seluk, inklui Timor-Leste, bele foti asaun, independentemente vítima sira hela iha ne’ebé, no kriminozu sira hela iha ne’ebé, no independentemente país ida ne’ebé mak ema sira komete krime.
Salai Za Uk apela ba apoiu husi grupu sira sosiedade sivíl timoroan, Igreja Katólika no kongregasaun sira seluk no ba sidadaun no sidadán timoroan hotu-hotu ho sentidu justisa. Haree bá pozisaun konsistente kona-bá direitus umanus husi lider polítiku prinsipál timoroan sira no lian influente sira seluk iha país ida ne’e, ami ne’ebé reprezenta Povu Chin fiar, ho laran tomak, katak ami-nia apelu ba responsabilizasaun sei hetan apoiu husi Povu no autoridade sira iha Timor-Leste.
“Ami hein, ho laran tomak, katak nu’udar sarani, ami-nia orasaun ba justisa, pás no dignidade, hodi povu Myanmar nia naran, sei hetan resposta iha tempu badak,” nia hateten ho esperansa.
Tuir evidénsia ne’ebé hato’o husi fontes seluk ketak, dezde Jullu 2022, Junta Militár hala’o ona atake aéreu dokumentadu hamutuk 1,000 iha Estadu Chin. Uma liu 4,600 maka hetan destruisaun hosi atake aéreu sira ka sunu ho intensaun. Hamate ona ema sivíl na’in-478, inklui feto na’in-91 no labarik na’in-79. Pelumenus, instalasaun saúde 19, eskola 25 no edifísiu relijiozu 127, inklui igreja 78, ne’ebé hetan estragu ka destruisaun, haktuir númeru sira hato’o hosi CHRO.
Advertisement
Nia afirma, situasaun violénsia iha Estadu Chin mós akontese iha nasaun Myanmar tomak. Tuir dadus sira husi ONU no fonte kredivel sira seluk, to’o 31 Marsu 2025, pelumenus, ema sivíl na’in 6,473 maka mate hosi forsa Junta nian, inklui feto na’in-1,487 no labarik na’in-748. Ema liu 30,000 hetan detensaun. Kuaze ema 2.000 mak mate ona iha detensaun militár inklui kazu sira, ne’ebé dokumentadu ho di’ak, mak hetan tortura to’o mate. Ema na’in-172 hetan kondenasaun ba mate hosi tribunál sira ne’ebé kontrola hosi Junta Militár.
ONU kalkula katak violénsia iha Myanmar halo ona ema liu millaun 3,5 dezlokadu. Maski besik millaun 20 maka presiza asisténsia, tuir ONU, militár sira blokeia asesu umanitáriu, inklui hafoin dezastre naturál sira, dezignadanente, rai-nakdoko iha Marsu 2025.
Nia esplika tuir estimativa kredível, ema Myanmar liu millaun 51 hakaat fronteira internasionál hodi buka seguransa, liuhosi kanál regulár no irregulár sira, ne’ebé mosu ona krize refujiadu rejionál ho dezafiu direitus umanus no umanitáriu sira ne’ebé boot tebetebes.
Nia afirma rekerente sira hein katak kazu ne’e sei dada povu Timor-Leste nia atensaun espesiál, haree ba Myanmar no Timor-Leste nia istória luta kuaze hanesan.
“Povu Myanmar no Povu Timor-Leste halo parte Povu Sudeste Aziátiku, liu hotu husi períodu administrasaun koloniál (Myanmar ukun husi Inglaterra no Timor-Leste husi Portugal). Hafoin proklamasaun independénsia, povu rua ne’e sai vítima husi krime atrosidade barak komete husi ukun-nain sira. Iha Myanmar masakre dala barak akontese hanesan sira ne’ebé akontese iha Timor-Leste durante períodu 1975-1999. Ohin Povu Timor-Leste moris ona ho liberdade tomak. Povu Myanmar mós hakarak ida ne’e”. Nia dehan
Advertisement
Ekipa husi Myanmar ne’e ho esperansa katak sei autoridade sira iha Timor-Leste deside loke investigasaun, ida ne’e sei haruka mensájen forte ida bá Junta Militar Myanmar nian, ne’ebé ecoa iha ASEAN tomak, katak situasaun iha Myanmar labele kontinua, no tenke muda. Kazu legál iha Dili oferese oportunidade ba solidariedade internasionál ho ema sira ne’ebé marjinalizadu no izoladu liu iha rejiaun ASEAN.
Advogadu Timoroan José Teixeira ne’ebé akompaña grupu husi Myanmar ne’e hateten, lei no mós ivestigasaun iha Timor-Leste bele la’o, nune’e reprezentante vítima sira husi Myanmar iha duni direitu mai Timor-Leste.
“Konstitusaun RDTL iha artigu 09 ko’alia klaru katak lei internasionál no direitu internasionál, Timor-Leste leste mós tama iha komunidade hamutuk ho tratadu internasionái no konvensoens internasionais sira hotu lori tama mós bá ita nia sistema legál,” Advogadu José Teixeira esplika.
“Hanesan rai balun iha Filipina, sira hatama ona, iha Indonézia mós sira mós permite bá juridisaun universal ninian, Argntina España, no rai sira seluk ne’ebé, iha juridisaun universal ida ne’ebé maka mai husi tradisaun direitu internasionál nian ne’ebé hahú hori tempu uluk kedas dezde Segunda Gueira Mundiál,” nia dehan.
Advertisement
Nia afirma, Estadu Timor-Leste mós adere bá konvensoens internasionais, importante hanesan, konvensauun Zenebra nian, kontra pruiviu bá militár sira ne’ebé halo funu atu la bele halo populasaun sivíl.
Nia dehan tuir, lei Juridisaun universal penál ne’e katak kualker funu entre nasaun ne’ebé de’it, la bele hasoru sidadaun ne’ebé ho ema sivíl
Iha fatin hanesan Advogadu Nuno Marrazes subliña katak, juridisaun universal penál ne’ebé maka sid bazeia bá keixa, kbiit no knaar Ministériu Públiku nian atu simu keixa ida-ne’e Loke Investigasaun mai duni husi juridisaun penál internasionál.
“Iha tinan sira liu bá Timor-Leste hetan okupasaun husi Indonézia nian, ne’e hanesan istória ida-ne’ebé simillante hanesan ho sofrimemtu ne’ebé, povu Chin hasoru agora dadaun
Advertisement
“Evidénsia hotu-hotu ne’ebé ami aprezenta ba Ministériu Públiku iha Dili dokumenta ho kuidadu no konfirma filafali husi i CHRO. Aleinde ne’e, “Independent Investigative Mechanism for Myanmar” (IIMM), ne’ebé estabelese hosi ONU, bele halo verifikasaun ba evidénsia sira ne’ebé CHRO disponibiliza ba autoridade Timor-Leste nian atu ajuda sira-nia investigasaun”, dehan nia