PNTL halo buska no apreensaun ba reitór, vise-reitór ho dirijente na’in-haat seluk tan husi UNTL, Tersa (13/01/2026). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál (DSIKN) ba iha edifisiu UNTL hodi ezekuta mandadu TJPID hodi halo buska, apreensaun no detensaun ba Reitór UNTL ho insiál JM no Vise-Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál, inklui kargu xefia na’in-haat seluk tanba iha indisiu ba krime falsifikasaun dokumentu no anotasaun téknika.
Dirijente sira UNTL nian ne’ebé suspeitudu ba kazu krime falsifikasaun dokumentu no anotasaun téknika ne’e kolabora di’ak tebes ho autoridade seguransa hodi entrega aan no submete ba detensaun.
Advertisement
Vise-Reitór ba Asuntu Administrasaun Finansa no Administradór Jerál inklui kargu xefia na’in- haat seluk polísia ba foti iha sira-nia servisu Universidade Nasionál Timor Lorosa’e bazeia ba mandadu husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili ho NUC: 086/25-PNSIK nune’e halo detensaun ba sira.
Durante Polísia ezekuta mandadu hodi halo buska no apreensaun ba gabinete Reitór no Vise-Reitór UNTL no mós ba dirijente nain haat seluk nia fatin hodi rekolla evidénsia balun tan iha gabinete reitor, no iha Dirsaun Jerál Administrasaun Finansas UNTL hodi nesesita ba investigasaun.
Polísia mós kontinua kedan ba halo buska no apreensaun ba iha Reitór UNTL ho inisiál JM no Vise-Reitór nia rezidénsia inklui kargu Xefia na’in-haat ne’e nia rezidénsia, nune’e rekolla tan evidénsia balun hodi nesesita ba prosesu investigasaun.
Hafoin remata buska no apreensaun ba Reitór UNTL no Vise Reitór inklui kargu Xefia na’in haat nia uma polísia lori kedan suspeitu nain-lima, kompostu husi Vise-Reitór no kargu Xefia na’in-haat ba edifisiu Servisu Investigasaun Kriminál Nasionál Komandu Jerál PNTL hodi submete ba prosesu identifika hafoin ne’e detein sira durante oras 72 molok aprezenta ba Ministeriu Públiku (MP) .
Artigu 303 (Falsifikasaun ba Dokumentu ka Notasaun Téknika) alínea 1) hateten, ema ne’ebé, ho intensaun atu halo aat ba ema seluk ka Estadu, ka atu hetan ba sira-nia an rasik ka ba ema seluk, benefísiu ilejítimu:
Fabrika dokumentu falsu ka notasaun téknika, falsifika ka altera dokumentu-ida, ka abuza asinatura hosi ema seluk hodi kria dokumentu falsu;
Hateten ho falsu faktu legalmente relevante iha dokumentu ida ka notasaun téknika;
Falsu atestadu, bazeia ba koñesimentu profisionál, tékniku, ka sientífiku, kona-ba kondisaun fíziku ka mentál ka kualidade ema ida nian, animál, ka sasán;
Uza dokumentu ruma ka notasaun téknika sira ne’ebé refere iha parágrafu anteriór sira, fabrikadu ka falsifika ka hasai hosi ema seluk; sei hetan pena prizaun to’o tinan-tolu ka multa.
Alínea 2). Kualkér asaun disruptiva iha dispozitivu tékniku ka automátiku ne’ebé maka hetan influénsia ba rezultadu notasaun nian hanesan ho falsifikasaun notasaun téknika nian.