Hatutan.com, (10 Fevereiru 2026), Díli-Polémika iha rekrutamentu kadete Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’ebé deskonfia hamosu pratika favoritizmu no familiarizmu, lori Fundasaun Mahein to’o iha konkluzaun ida katak Ministru Interiór (MI), Francisco da Costa Gusterres, laiha kapasidade atu organiza no foti desizaun. Nune’e, tenke lori fali to’o Konsellu Ministru mak tenke foti desizaun.
Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein, Nelson Belo hasoru malu ho Komisáriu Jerál Polísia Henrique da Costa iha Komandu Jerál PNTL, Tersa (10/02/2026). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
“Tanba saida mak tenke hein Konsellu Ministru (KM), tanba saida mak Ministru hotu-hotu hein Konsellu Ministru, sé ministru hotu-hotu la hatene foti desizaun, entaun sira lori ba KM mak halo desizaun ba sira. Ministru ne’ebé mak kompetente sira tenke halo desizaun sira, la bele buka di’ak de’it, oituan-oituan lori ba KM mak halo desizaun,” Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), Nelson Belo, ba jornalista sira iha Komandu Jerál PNTL, Caicoli hafoin hasoru malu ho Komisáriu Jerál Polísia Henrique da Costa, Tersa (10/02/2026).
Nia esplika, Ministru Interiór Francisco da Costa Guterres tenke iha kompetensia ezekutivu para nia mak halo desizaun, sé lori ba Konsellu Ministru ne’e ministru ida inkapasidade.
Advertisement
Nelson Belo afirma katak, desizaun ne’ebé Ministru Interiór foti ne’e la presiza hein Konsellu Ministru no bainhira iha alegasaun husi públiku ne’e maka’ás entaun Ministru Interiór tenke uza nia kompetensia propriu foti desizaun.
Tuir Nelson Belo, Konsellu Ministru ne’e haree ba asuntu sira mais estratejiku, mais abrajante ida ne’ebé mak kabe ba Ministériu ne’e Ministru mak halo desizaun.
Iha sorumutu Fundasaun Mahein (FM) ho Komandu Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’e ko’alia mós kona-bá polémika lamentasaun sira ne’ebé mak husi públiku ba iha prosesu rekrutamentu.
“Ami nia sujestaun mós ba Komandu jerál PNTL, oinsá instituisaun ne’e kontinua halo nia knaar di’ak no lamentasaun sira ne’ebé mak husi públiku, husu Ministériu Interiór (MI) atu bele responde hodi kria mekanizmu oinsá atu bele akumula lamentasaun sira ne’e hodi nune’e nafatin kria konfiansa husi públiku ba instituisaun PNTL,”, Nelson Belo hateten.
Nia afirma, Fundasaun Mahein la iha rekomendasaun ida kona-ba polemika rekrutamentu, tanba enkontru kortezia entaun sira la halo rekomendasaun ba Komandu jerál.
Advertisement
Anula Desizaun
Portavoz Asosiasaun HAK, Marina Galucho, hatete, iha loron 03 fulan-Fevereiru 2026 liuhusi Komisaun Rekrutamentu PNTL públika lista jeral kandidatu foun ho total 12.874. Husi númeru ne’e, iha kandidatu 10.597 mak aprovadu no kandidatu 2.277 la aprovadu.
Asosiasaun HAK halo konferénsia imprensa hodi afirma sira-nia opiniaun ba polémika rekrutamentu kadete PNTL. Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Husi numeru aprovadu ne’e fó prioridade ba kandidatu 400 ne’ebé tuir kouta kada munisípiu mak sei ba teste médiku. Situasaun-ne’e sai polemika iha públiku no hetan reasaun maka’as husi kandidatu sira tanba konsidera naran aprovadu hotu iha lista, maibé la admiti ba teste médiku.
“Iha indikasaun forti mosu lista kadetes foun sira ne’ebé aprovadu ba teste mediku maioria oan husi superior PNTL sira. Ho ida ne’e, ami rekomenda ba Ministeriu Interiór no Komandu PNTL imediatamente atu anula desizaun,” portavós Asosiasaun HAK, Marina Galucho, hateten iha kampaun HAK.
Portavós husu mos ba Providoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) imediatamente atu halo investigasaun ne’ebe kle’an hodi hatene tendénsia ba pratika sira ne’ebe kontra prinsípiu boa-Governasaun.
HAK mós husu ba Parlamentu Nasionál Komisaun B ne’ebe trata asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza ho Seguransa, atu halo fiskalizasaun ba prosesu rekrutamentu ne’ebe iha tendensia kontra prinsipiu Boa Governasaun.
Advertisement
HAK fiar katak rekrutamentu PNTL ne’ebé la’o ho padraun di’ak no kredível sei kontribui ba hari forsa polísia ne’ebé profesionál, disiplina no respeita ba prinsipiu direitu umánus. Nune’e mós apresia ba kandidatu kadetes foun PNTL ne’ebe hatudu maturidade ba buka lia los no justisa ho dalan legal no demokratiku.
Asosiasaun HAK nu’udar organizasaun Naun-Governamental, ne’ebé servisu iha área direitus umánus, observa katak prosesu rekrutamentu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’ebé dadaun la’o hela mak momentu importante atu kontinua fortalese profisionalizmu, integridade no konfiansa públika ba forsa siguransa estadu nian.
Tanba ne’e, haree ba nesesidade siguransa iha rai laran mak Konsellu Ministru deside hodi loke vaga ba kandidatu foun PNTL liuhusi Diploma Ministerial numeru 17/2025, 25 Juñu altera ona ho Diploma Ministerial numeru 37/2025, 10 de Outubro kona-ba rekrutamentu ba ajente Polísia Nasional Timor-Leste.
Nia afirma, rekrutamentu ida ne’e importante tebes, tanba PNTL mak instituisaun siguransa públika ne’ebé iha papel estratéjiku atu proteje no garante siguransa ba sidadaun sira nian iha estadu direitu demokrátiku.
Nia hateten rekrutamentu Polisia Nasional Timor -Leste (PNTL) presiza la’o tuir prinsípiu legalidade, transparénsia, méritu, imparsiálidade, igualidade no oportunidade, tuir prinsipiu direitus umanus no enkuandramentu legál sira ne’ebé vigór.
Advertisement
Iha fatin hanesan, Vise-Direitór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antónino de Lima hateten, prátika sira ne’ebé mosu iha prosesu rekrutamentu, iha mós indikasaun sira ne’ebé ajente polísia nia oan, balun teste monu iha terenu maibé sira bele pasa.
Nune’e mós iha informasaun barak ne’ebé Asosiasaun Hak hetan husi família polísia rasik, dehan sira nia oan liu, balun oan na’in rua pasa iha rekrutamentu ba teste mediku.
Nia salienta, maibé bainhira hirak ne’ebé ho valór aas liu sira ne’e mak merese duni, tanba ida ne’e mak hatudu katak, prosesu bele la’o ho di’ak, nune’e fó duni justisa. Tanba ne’e, bainhira bazeia ba valór ne’ebé iha asosiasaun HAK fiar katak, kandidatu sira mós sei la halo protesta, tanba bazeia faktus ne’ebé sira haree nakloke ba prosesu tomak ne’ebé sira hotu liu.