Opiniaun

Timor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia

Published

on

Hosi: Renatu “Apaa Sege” da Costa

Desizaun Timor-Leste hodi sai uma nain  ba Simeira ASEAN  tinan 2029 nu’udar momentu istoriku ida iha  diplomasia rejionál. Nune’e hodi sai uma-na’in ba SIMEIRA ASEAN la’ós de’it kona-ba preparasaun lojístika ka prestíjiu serimónia nian. Maibe, ida-ne’e nu’udar teste komprensivu ida ba ita nia governasaun konaba oinsa hametin koordenasaun polítika, maturidade institusionál, no lideransa. Nunee nu’udar membru ASEAN ne’ebé foin adere iha loron 26 Outubru 2025, Timor-Leste nia susesu hodi sai uma nain Simeira ASEAN 2029, sei sa teste ida konaba kapasidade nasaun nain hodi realiza eventu internasional hodi hatudu Timor-Leste nia urgullu ba pais ASEAN sira seluk.

Pontu referénsia  ne’ebé ha’u koloka iha artigu nee maka refernsia husi  Malázia oinsa sira  sai uma nain ba Simeira ASEAN tinan 2025 ne’ebe lao ho susesu tebes neebe bele sai lisaun ba ita hotu konaba oinsa  Malázia ninia esperiénsia ho nia dixiplina institusionál no aprosimasaun governu tomak nu’udar lisaun importante  ba Timor-Leste konaba oinsa hametin ita nia kapasidade institusional hodi partisipa ho efetivu ba Simeira ASEAN 2029.

Advertisement

Malázia nia efikásia nu’udar Uma Nain Simeira ASEAN 2025 nia abut prinsipal  maka iha komprensaun ida ne’ebé klaru kona-ba nia estrutura governasaun rasik. Nu’udar  pais ne’ebe adota Sistema demokrasia parlamentár federal ho monarkia konstitusionál, Malázia opera liuhosi ramu tolu maka hanesan LEJISLATIVU, EZEKUTIVU no JUDISIÁL ne’ebé define ho di’ak iha nivel federal no lokál. Enkuantu Parlamentu Malázia  halo lejizlasaun no Judisiáriu interpreta lei, Autoridade Ezekutivu ezerse metin hosi Primeiru-Ministru. Klareza ida-ne’e permite Malázia  jere kompromisu rejionál no internasionál sira ho efisiente tebes.

Ba Timor-Leste, lisaun ne’e klaru: komprende sé mak deside, sé mak koordena, no sé mak implementa ne’e fundamental tebes. Prezidénsia ASEAN nian presiza desizaun sira ne’ebé lalais, pozisaun sira ne’ebé koordenadu, no akompañamentu ne’ebé dixiplinadu—ne’ebé laiha ida maka posivel bainhira laiha klareza institusionál ne’ebé metin.

Malázia nia forsa seluk ida maka iha nia prosesu ratifikasaun ne’ebé orienta hosi ezekutivu. Akordu no instrumentu sira ASEAN nian hetan aprovasaun iha nivel ezekutivu nian sein presiza ratifikasaun parlamentu. Bainhira hetan ona aprovasaun, liña ministériu sira servisu hamutuk ho Ministériu Negósiu Estranjeiru hodi prepara instrumentu sira ratifikasaun nian. Ho mekanismu hirak nee,  permite Malázia  ratifika Priority Economic Deliverables  (PEDs) iha tinan Prezidénsia nian nuudar vantajen importante ida.   PED mai ho  forma oioin maka hanesan  akordu formál sira ne’ebé asina durante simeira, deklarasaun konjunta sira hosi líder sira ne’ebé defende inisiativa foun sira ka akordu enkuadramentu sira no deklarasaun konjunta  hosi líder  ka ministru sira, no mós inisiativa  hosi setór privadu ne’ebé fasilita liuhosi Konsellu Konsultivu Negósiu ASEAN nian.

Nune’e, Malázia nia lideransa ba ASEAN iha 2015 no 2025 maka notavel liu. Períodu rua ne’e marka lansamentu ba marku prinsipál sira—Komunidade ASEAN nian iha 2015 no Planu sira Komunidade ASEAN nian, ho inisiativa sira ne’ebé hanesan iha 2025. Prezidénsia sira-ne’e fornese ba Malázia oportunidade sira atu forma PED sira ho impaktu aas ne’ebé sei hametin kompetitividade ASEAN nian no fornese benefísiu tanjível sira ba sidadaun sira no negósiu sira. Bainhira fó prioridade ba PED ekonómiku sira, impaktu maka importante liu duké kuantidade. PED sira ho impaktu médiu no ki’ik mós konsidera maibé sekundáriu ba sira ne’ebé oferese valór estratéjiku boot liu. Hodi hili no implementa ho kuidadu PED sira-ne’e, Malázia hatudu modelu lideransa ASEAN nian ne’ebé halo balansu entre ambisaun ho rezultadu tanjível sira.

Ba Timor-Leste, lisaun hirak nee la’ós atu replika sistema Malázia nian mekanikamente, maibé atu dezeña prosesu ratifikasaun ida ne’ebé lalais, previzível, no legalmente di’ak, ho envolvimentu  ator judisiariu  sira hodi evita konflitu konstitusionál ka lejizlativu.

Advertisement

Iha Malázia, asuntu ekonómiku sira ASEAN nian hetan koordenasaun sentrál hosi MINISTÉRIU INVESTIMENTU, KOMÉRSIU NO INDÚSTRIA (MITI). Asuntu sira diskute uluk iha enkontru koordenasaun inter-ajénsia ofisiál sira-nian. Asuntu sira ne’ebé seidauk rezolve sei hato’o ba ministru relevante sira no wainhira  presiza tebes, sira kuntinua kedas ba nivel ezekutivu hodi toma desizaun. Mekanizmu eskalasaun estruturadu ida-ne’e prevene paralizasaun no garante katak desizaun sira nee halo duni  iha nivel ne’ebé apropriadu. Ba Timor-Leste, estabelese ministériu prinsipál ida de’it ba asuntu ekonómiku ASEAN nian, ne’ebé hetan apoiu hosi koordenasaun interministeriál regulár, sei sai krítiku atu evita fragmentasaun no duplikasaun.

Koordenasaun hodi realiza Simeira ASEAN 2025 iha Malázia,  hetan apoiu hosi enkontru sira ne’ebé estruturadu, ajendadu ho nia ajenda sira ne’ebé klaru, akta eskrita sira, no prazu akompañamentu nian ne’ebé rigorozu. Sekretariadu dedikadu sira akompaña progresu, enkuantu kestaun sira ne’ebé seidauk rezolve bele eleva ba  superiór ka ezekutivu sira  bainhira nesesáriu. Importansia seluk maka envolvimentu parte interesada sira nian. Nu’udar ministériu koordenadór, MITI regularmente konsulta setór privadu no parte interesada sira seluk, hodi garante katak kompromisu sira ASEAN nian aliña ho realidade ekonómika nasionál.

Ba Timor-Leste, ida-ne’e nu’udar lisaun krusiál ida:. Katak, ambisaun tenke koresponde ho realizmu, no PED Timor Leste  tenke reflete forsa nasionál sira enkuantu serbí interese ASEAN tomak nian. Ba Timor-Leste, dezenvolve enkuadramentu monitorizasaun ida ne’ebé simples maibé dixiplinadu sei sai esensiál atu fó rezultadu vizivel enkuantu garante sustentabilidade depois tinan 2029. PED nu’udar  rezultadu tanjível sira hosi enkontru sira ASEAN nian ne’ebé promove integrasaun, kompetitividade, no dezenvolvimentu ekonómiku sira hanesan; Akordu  Simeira nian ne’ebe konsideradu nuudar akordu  formál asina hosi líder sira;  Deklarasaun Konjunta sira inklui inisiativa foun sira no Inisiativa Setór Privadu – liuhusi Konsellu Konsultivu Negósiu ASEAN nian ka plataforma sira ne’ebé hanesan.

Iha parte seluk, preparasaun Malázia  ba tinan 2025 hodi sai uma nain simeira ASEAN konsideradu nuudar  períodu esepsionál. Kriasaun Komité Diretiva Nasionál neebe  prezide hosi Ministru Negósiu Estranjeiru, ho nia fiskalizasaun direta hosi Primeiru-Ministru. Liña ministériu sira hetan instrusaun esplísitu atu tau ketak “EGO” institusionál no serbisu tuir abordajen governu  nian. Lideransa instituisaun sira hala’o papél desizivu ida hodi rezolve lakunas koordenasaun nian, limitasaun rekursu  no rivalidade institusionál nian. Lisaun ida-ne’e relevante tebes,  liuliu ba Timor-Leste, iha-ne’ebé sei presiza lideransa ne’ebé forte atu mobiliza rekursu umanu no finanseiru.

Aprende hosi Malázia,  wainhira Timor-Leste realiza Simeira ASEAN 2029, pontus importante  neebe presiza hetan konsiderasaun a’as maka hanesan;

Advertisement
  1. Estabelese estrutura prezidénsia nasionál idealmente iha 2026, atu permite tempu preparasaun ne’ebé sufisiente.Pontu ida nee Timor-Leste kompremetidu tiha ona liuhusi desizaun Reuniaun Konsellu Ministru iha loron 4 fevereiru 2026.
  2. Kria koordenasaun sentrál ne ebé forte, hetan apoiu husi ofisiál superiór sira ho autoridade hodi foti desizaun.
  3. Envolve diretamente lideransa polítika sira hodi asegura kumprimentu no kooperasaun katak prioridade hirak nee nu’udar prioridade ita hotu nian hodi la tau ema ida hamrik iha kotuk
  4. Prioritiza PED ho nia impaktu aas ne’ebe  aliñadu ho kapasidade nasionál no prioridade sira ASEAN nian bazeia ba ita nia realidade geo politika no social..
  5. Investe iha rekursu umanu, hametin kapasidade institusionál, no kontinuidade hodi evita interupsaun sira ne’ebé kauza hosi mudansa pesoál.

Konkluzaun

Sai uma-na’in ba Simeira Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN)  iha tinan 2029 sei sai hanesan teste definitivu ba Timor-Leste nia prontidaun nu’udar atór rejionál. Malázia nia esperiénsia hatudu katak susesu la’ós iha medida ka rikusoin, maibé iha dixiplina, koordenasaun, lideransa, no preparasaun.

Se Timor-Leste hahú sedu, halo planu ho realistiku, no adota mentalidade ba INSTERESES NASIONAL  nian, Prezidénsia ASEAN 2029 bele sai liu fali marku diplomátiku ida—ne’e bele sai katalizadór ba fortalesimentu institusionál ne’ebé dura hodi hametin kredibilidade rejionál. Ikus liu, Hodi sai uma-na’in ba Simeira ASEAN 2029 nian tenke komprende hanesan projetu nasionál ida—la’ós projetu setoriál ida. Ida-ne’e ezije vontade polítika ne’ebé forte, koordenasaun teknokrátiku ne’ebé di’ak, no apoiu públiku ne’ebé luan. Wainhira ita susesu realiza eventu nee, Ida-ne’e hanesan deklarasaun polítika ida, sinál diplomátiku ida, no teste ida ba kapasidade nasionál. Sai uma-na’in ba enkontru líder sira Sudeste Aziátiku nian signifika katak Timor-Leste prontu atu hamriik hamutuk ho nasaun rejionál sira ne’ebe  iha responsabilidade, profisionalizmu, ho nia  prontidaun ba infraestrutura. Ida-ne’e bele sai nu’udar katalizadór ba hametin governasaun, hasa’e koordenasaun polítika, no koloka Timor-Leste nu’udar kontribuinte ne’ebé fiar-an no kredivel ba ASEAN nia futuru.

ITA MOS BELE!!!

Advertisement

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Trending

Exit mobile version